Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Kim Newman ·

Übermensch!

(jutt aastast 1991)

eesti keeles: «Übermensch!»
antoloogia «Aphra» 2005

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
6
2
1
1
Keskmine hinne
3.938
Arvustused (16)

Tuntud inglise filmikriitik ja üks parimaid tänapäeva õuduskirjanikke on kirjutanud selle SF loo, milles mõlemad eespoolmainitud maailmad on kaastegevad.

Avram Blumenthal on juudi soost eruprofessor, kes on kinni võtnud Eichmani, Mengele ja muu mineviku saasta. Nüüd, pärast Berliini müüri langemist, külastab ta Spandau vanglat ja nimelt selle ainsat vangi Curt Kesslerit. Kessler ei ole üldsegi vananenud, ikka veel niisama noor nagu 20-ndail ja 30-ndail aastail, mil ta Kolmandas Reichis jälitas ja tegi kahjutuks dr. Mabuse, krahv von Orloki (kuulsa nosferatu), dr Caligari ja lastemõrvari “M”-i. Tollal oli Curt Kessleri nimi kogu maailma huulil, teda peeti üli-inimeseks ning tema ja haakrist olid lahutamatud. Eriti suure teene tegi Kessler natsidele, kui ta purustas rabbi Judah ben Bezaleli poolt Prahas loodud golemi. Viimane jõuti juba tuua metropoli, eesmärgiga tappa Führer. Golem oli monstrum ja Curt Kessler superkangelane. Pärast seda algasid juudipogrommid kogu Saksamaal. Ka Avram Blumenthali vanemad tapeti. Blumenthal sõnab Kesslerile, et too oli ta lapsepõlvekangelane.

11 leheküljelisest loost on esitatud vaid väike osa, aga on ütlematagi selge, et Newmani loodud maailm on jällegi rabavalt uudne ja et lugu on vingemast vingem. Muidugi 5+.
Teksti loeti inglise keeles

"Alternatiivajalugu" sellest, mis oleks võinud juhtuda kui kõigile tuntud rahvakangelane Superman omal ajal mitte ameerikas vaid kolmandas reichis oleks maandunud. Võrdlemisi muhe lugu..
Teksti loeti eesti keeles

Igati võimas tekst, ehkki mulle jäid paljud Supermani-teemalised killud arusaamatuteks. Minu lapsepõlve aegruumis ei tähendanud " Superman" suurt midagi ja hiljem pole mia millegi nii lapsiku vastu arusaadavalt huvi tundnud. Küll aga tuvastasin vihjed Ewersi " Alraunele" jne. Maailm, milles kõiksugu filmidest tuttavad müüdid on segunenud ajalooga, oli eriti lahe, samuti pealkiri.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav ja huviga loetav, aga mõistetav vist ainult neile, kes nagu Newmangi on detailideni kursis filmiajalooga. Tekst on viidetest filmidele nii läbi immutatud, et väga tõsisena seda on raske võtta. Jutt on muidugi huvitav ja ma pole selle poliitkorrektsuses üldse kindel...kõik on siin esitatud üsna irooniapeeglis (übermenschi ja golemi võitlust ei oska küll kuigi tõsisena ette kujutada - see kuulub ikka kuhugi kergema koomiksi lehekülgedele)."Neli" sellepärast, et Übermensch-Supermani seos tuli mulle pähe alles Baasi lugedes. Ja ilmselt läks veelgi hulk seoseid minust mööda, sest filme superkangelastest pole ma kuigi palju vaadanud. Et ikka väga filmifriikidele on see novell. Teravmeelne ja huvitav aga iseseisva tekstina saab hindeks "nelja".
Teksti loeti eesti keeles

Pärast jutu läbilugemist valdas mind sügav nõutus. Mitte ei saanud aru, miks keegi oleks pidanud midagi niisugust kirjutama. Tänu BAASile sain aru, et tegu on filmifriigist kirjaniku irooniaga. Nojah. Loodetavasti autoril endal oli kirjutamise ajal lõbus.
Teksti loeti eesti keeles

Ühelt poolt ma mõistan kaasarvustaja Golikovi muret, et jutt on lõpuni mõistetav ainult filmiveidrikele. On tõesti. Ka mina ei kuulu filmiveidrike hulka. Samas on kogu lugu värske ja nutikas, autor kahtlemata väga andekas. Ning just selliseks minu jaoks üldmulje jäigi. Millele lisandus täiesti suvaline assotsiatsioon kunagisest eesti koomiksist, milles Supermänn peeru jõul ringi lendas - Übermensch jättis ka taevasse natsivärvi pruuni juti...
Teksti loeti eesti keeles

Newman seob tihti oma lugudes müüdid reaalsusega. Filmi- ja raamatukangelased seiklevad koos ajaloost tuntud tegelastega mööda maailma ringi, viskavad kildu ning on vahel ka tõsised. Ilmselt on neil eelarvustajatel õigus, kes väidavad, et tema loomingu, ka selle jutu, täielikuks mõistmiseks peab filmikunstiga natuke rohkem kursis olema. Samas ei tähenda see seda, et jutt pole põnev või nauditav. Tegu on väga kõrgetasemelise kirjandusega, mille lugemine ei jookse kellelgi mööda külge maha. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles

Sirvisin arvustusi kogumikule Aphra, kus see lugu eestikeelsena ilmus ja olin väga üllatunud. Nõme poliitiline korrektsus? Vastupidi. Kirjanik paneb Supermani natsi-Saksamaale ja näitab, et oleks Ameerika Parim Kangelane kogemata teisele poole rindejoont sattunud, oleks ta ka hoopis halvemini lõpetanud, ilma et ta seejuures oma ameerika-versioonist teistmoodi käituma oleks pidanud.Kes tõesti pole Supermani filmi nägema juhtunud, siis teadmiseks, et härrasmees sattus Maale vastsündinuna ühelt kaugelt planeedilt, kasvatati üles maal kasuvanemate poolt, läks linna tööle ajakirjanikuna, elades kaksikelu superkangelasena. Ainus võimalus halbadel Supermanist jagu saada oli roheline plögin krüptoniit. Juba krüptoniidi lähedalolekust muutus Superman jõuetuks. Siin jutus on valvuritel krüptoniidipüss ja natsikütil tinaampull rohelise täidisega.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi jutus on mõningaid huvitavaid kilde-paralleele (natsikütt Avram Blumenthal = Simon Wiesenthal), jättis kogu see "alternatiiv"ajalugu"" (kahekordsed jutumärgid on taotluslikud!) mind võrdlemisi külmaks. Seose Übermensch-Superman tabasin küll ära aga kuna ma pole kunagi Supermani austaja olnud, siis ilmselt läks ka palju kilde must mööda. Võis lugeda, aga kuna jutul puudus minu jaoks suurem point, siis "kolm".
Teksti loeti eesti keeles

Ehk on mu huumorimeel pisikese nihkega, aga mina sain seda teksti lugedes ikka kohe kogu raha eest lustida. EI, ma olen väga kaugel sellest, et olla filmifriik ja ka kogu koomiksindus jätab mind üle keskmise jahedaks. Ent lugu oli vahva ja litun nendega, kes peavad seda poliitilise korrektsuse üle ilkumiseks. Übermensch vs Golem.. No andke armu, midagi nii hüsteeriliselt lõbusat ei ole ma ammu kuulnd.
Teksti loeti eesti keeles

Veel kehvem Aphra avaloost, kuigi seda on raske uskuda. Samamoodi pärineb 1991. aastast. Lastekirjandus. Jutustus koomiksikangelase oletatavast olemisest teisel pool rindejoont.
Stampne. Kulunud juba enne kirjutamist. Vihjete pilve lastefilmidele ei tajunud – pole see kultuur. Ja kui olekski, ega see aidanuks – usutavasti. Seitseteist lehekülge teksti olukorras, kus oleks piisanud ühest reast ja seegi oleks olnud ammuöeldu kordus.
Arengupeetuse eneseväljendus – kusjuures kesine eneseväljendus.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mis pani õlgu kehitama. Superman ja natsid ja natsipüüdja? Andke andeks, aga ei oska sellist kokteili nautida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Pärtel Riit
21.05.1970
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ideena väga huvitav. Kohati hoogne ja ladus. Samas ebaühtlane. Jutu erinevad peatükid olid omavahel suisa leppimatult erineva rütmiga. Mõndagi jäi segaseks. See iseenesest ei ole miinus. Hoopis hullem, kui justkui lapsele puust ja punaseks ette värvitakse.
No ei saa alternatiivmaailm nii muutuda. Kust need 120 miljonit põhjamaalast äkki välja ilmusid? Põhjamaa kliimaoludes ei oleks nad ju suutnud niimoodi paljuneda. Maaressurssi poleks jagunud. Niigi ju pidid viikingid pärismaailmas ülerahvastatuse tõttu minema kaugetele maadele, sest oma kivised maad ei suutnud neid ära toita. Ja see laeva ümberminek oli ka imelik. Tol ajal olid ju taanlastel viikingilaevad, mis olid ette nähtud just meresõitudeks. Ei need nii kergelt uppunud.
Ühiskond oli kurjakuulutav. Rikas? Jah, tundub, et pururikas. Aga muudest vihjetest ja selgitustest avanes pilt, mis sugugi südant ei rõõmustanud. Põhjamaad oli suurvõim, aga agressiivne, ksenofoobne ja kindlasti mitte ei olnud tegemist õigusriigiga. Ma kohe kindlasti ei taha elada riigis, kus julgeoleku troikad käivad ringi ja kohtuotsuseta inimesi hukkavad. Need meetodid jäid ühte teise vuntsidega grusiini poolt juhitud riiki, mida mitte mingil juhul enam tagasi ei tahaks. Mitte kunagi.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea! Alguses ei saanud küll puhteestlaslikult väga minema, aga siis läks nii, et miski peatada ei suutnud. Reibas jutustav lugu, mis areneb tõeliseks märuliks. Usutavalt. Võib-olla liiga optimistlik-naiivne, aga kunst peabki minu arust ka lohutust ja lootust pakkuma. Seda see jutuke ka tegi.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea. Mulle tundus see rohkem muinasjutulik poliitiliste veendumuste avaldus kui ulmejutt. Muinasjutulik selles mõttes, et usutavusest jäi tublisti vajaka. Tüütu ja häiriv. Lõpp läks huvitavaks, aga ka tõi juurde veelgi segasust. Lugemiselamus puudus.
Teksti loeti eesti keeles

Põnev seiklusulme. Miinuseks on see, et kunstilisest küljest pole eriti väljapaistev. Idee on hea, kuigi lõpp ei olnud mulle kõige usutavam. Liiga optimistlik, mis ei olnud hoolimata selgitustest väga tõsiseltvõetav.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses ei saanud vedama, pidi tutvustama kõiki arvukaid tegelasi, kes läksid omvahel ikkagi segamini. Lõpp oli ladus, aga mitte üllatav.
Teksti loeti eesti keeles

Minu viga, ma ei suutnud kuidagi aru saada, kas tegu on paroodiaga või on tõsimeeli kirjutatud. Seetõttu tundsin end ebamugavalt.
Teksti loeti eesti keeles

Selliste ulmelugude, mille toimumisaeg on sätitud lähitulevikku, säilivustähtaeg möödub kiiresti. Nii on ka selle raamatuga. Lugeja teadmised on võrreldes selle ajaga, mil see teos kirjutati, mõõtmatult suurenenud nii Marsi, Veenuse kui ka kosmosereiside osas. Seetõttu võibki tekkida kahtlus, kas autor on kirjutanud tõsiselt või loonud paroodia. Kindlasti tõsiselt, raudkindlalt. Lihtsalt see tekst mõjub naiivselt ja kohati jaburalt, rääkimata punasest vahust. Kartsin seda punast vahtu isegi eelnevate kommentaaride tõttu rohkem, kui tegelikult oli. Muidugi see nõukogude inimeste üllus, tarkus, isetus, töökus ning sellele vastukaaluks mandunud Lääne inimeste ahnus, lollus, kõlblusetus, kurjus, alatus mõjus okserefleksi tekitavalt, aga las ta olla.  Häiris ka, kuidas pisikesest faktist tehti suurejooneline ja vastuvaidlematu järeldus. Isegi mitte teooria, vaid lausa teaduslik järeldus. Näiteks see, kuidas pisut Veenuse kohal lennates ja seda aknast jälgides tehti lõplik teaduslik järeldus, et sellel planeedil elu puudub, sest ükski kaelkirjak ega vaal silma alla ei sattunud. Veel häiris see tollel ajal väga levinud lähenemine, et võõraste maailmadega kokku puutudes hakatakse esimese asjana püssiga kohalikke eluvorme tapma. Teaduse nimel!  Siiski, vaatamata tõsistele puudustele oli raamat kirjutatud siiski ladusalt ja suhteliselt huvitavalt.
Teksti loeti eesti keeles

Masendav lugu ennast- ja teisi hävitavast tegevusest, moraalsetest otsustuskohtadest. Oma sigadusi püütakse moraalsest seisukohast õigustada. Väga inimlik kusjuures. Mitte just heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses ei olnud mul kavas nii kõrget hinnet anda. Veel kaks lehekülge enne lõppu tundus lugu suubuvat tavapärasesse finišisse: kangelaslikud "rahuvalvajad" on kurja karistanud, hoidnud ära fašistlike tulnukate sissetungi ja kindlustanud rahu kogu maailmas. Puänt keeras aga kogu loo mõtte ümber. Pani kõvasti mõtlema. Huvitav, kas tänapäeva Venemaal ka teos hinnas on? Ega ta ideoloogiliselt-propagandistlikult väga sobiv enam ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Otsest huumorit ju selles loos ei ole, aga tervikuna mõjub lugu siiski anekdootlikult.
See on lugu inimliku lolluse ja hirmu koosmõjust. Ma ei tea, kas mul on õigus, aga mul on tunne, et see meelelaad/suhtumine on justnimelt eriti venelastele kuidagi iseloomulik. Nii et pole ime, et sellise loo on kirja pannud just vene kirjanik.
Väga värskendavalt mõjus.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et autor on välja paisanud oma frustratsiooni liberalismi ja poliitkorrektsuse teemal. Paraku on see välja kukkunud sellise pisut kibestunud inimese irisemisena teemal "maailm on hukas" ja "vanasti oli rohi rohelisem". Ei suutnud see lugu mind haarata.
Teksti loeti eesti keeles

Madalamat hinnet takistas panemast see, et teos ei olnud igav ja tegevus toimis. Alguses arvasin, et tegemist on arvutimänguga, kus tegelased taas ellu ärkavad ja oma süngeid fantaasiaid välja elavad. Ja ausalt öelda, ega ma isegi praegu seda varianti ei välistaks.
Küll aga leian, et jutt on perversne. Põhiliselt kirjeldatakse seda, kuidas piinata ja tappa ning inimestel puudub igasugune empaatia. Seetõttu pole mulle ka ükski tegelane sümpaatne ning sellistele tegelastele pole mul mingit soovi kaasa elada. Kui, siis ainult selles plaanis, et negatiivsete tegelaste ebaõnnestumisest tunned kahjurõõmu. Aga see pole ikka päris see, mis ehtne, positiivne kaasaelamisrõõm.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea. Lukjanenkole iseloomulikult midagi väga palju ei selgitata, tera-tera haaval tilgub infot loo käigus, aga salapärane tohuvapohu jääb ikkagi alles. Stiililiselt mulle väga meeldib Lukjanenko.
Ka mulle ei tundunud mõningad asjad usutavad (talve liikumise kiirus, rongide pooltühi täituvus), aga need olid pisiasjad, mis suurt pilti ei seganud.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on väga hea, aga mingeid kriitikanooli ikka pilluks ka.  Lugu on liiga lühike ja jääb seetõttu pealiskaudseks. Veel mõjuvam oleks ta olnud pikemas versioonis, sest ainet selleks on küllaldaselt.  Tulevik nõukogudemaal oli helge, teisiti olla ei saanud ning kui kirjanik tahtis kirjutada teost pessimistlikust tulevikust, siis kindlasti kuskil "Läänes", teisiti oli mõeldamatu. Aga võimud eelistasid, et loodaks ikkagi positiivseid kommunistliku tuleviku raamatuid. Pisut tüütu oli see, et kõige jubedamaks loetakse ikkagi inimesesöömist, et justkui sellest hullemat asja polegi. Jäi arusaamatuks, kuidas need otarkid suutsid nii meeletu kiirusega sigida, algselt oli neid ju väga vähe ja väheste aastate pärast juba kihas kõik. Seda enam, et neid notiti (nt. Meller) ja ka nad ise tapsid üksteist üsna kergekäeliselt. Ei saa olla nõus raamatu põhimõttega (mille ütles välja Meller), et inimese tunnus on kaastunne. Selle järgi ei oleks Meller pidama inimesteks ka suurt osa inimkonnast, sest see tunne pole sugugi nii kõikehõlmav.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud ja usutav, aga liiga pikaks venitatud. Oleks saanud kompaktsemalt kirjutada. Idee oli iseenesest hea.
Teksti loeti eesti keeles

Õudukas ja ulmekas mõjuvad siis, kui need on usutavad. See jutt ei olnud, vähemalt minu jaoks küll mitte. Samuti oli ta väga üllatustevaene, ennustatav.
Teksti loeti eesti keeles