eks neid jumal-masinast eriefekte kiputakse ikka kasutama, kui normaalsed mõtted otsa saavad, aga nii suuri jäneseid tõmmataks torukübarast siiski harva. kui mõlemad tegevusliinid on parasjagu pahasse seisu aetud, siis... siis tuleb suur maavärin, mis tapab absoluutselt kõik pahad. kõik head jäävad muidugi ellu. dramaatilisuse huvides laseb autor küll peategelastele mõõdukaid vigastusi tekkida. te ju muidugi teate, et suurim oht maavärina puhul on see, et juuksed lähevad põlema? olge siis sellega ettevaatlikud.

Teksti loeti inglise keeles

Kristjan Rätsep

19.01.2006, kell 23:37

Hearni loomingusse suhtun ma üldiselt heatahtlikult, ent see maavärin oli küll liiast. Ikka äärmiselt trafaretne lahendus, ise häbeneks küll sellist kasutada. Suure apsaka eest tuleb ka hinne palli võrra madalam kui eelmistele osadele. Ent iseenesest laskis romaan ennast lugeda ja hamba all ei karjunud.

Teksti loeti eesti keeles

Bix Pokupoeg

30.01.2006, kell 19:07

Mina pole nähtavasti nii suur gurmaan (või lihtsalt ärahellitatud maitsmismeelega), et mind maavärin ei häirinud. Sest kui mängus on ettekuulutused, siis mis üks maavärin ikka on, millega Suur Jumal oma tahtmist kasvõi sohiga pooleks maksma ei pane.Nagu triloogiatel (kahjuks) kombeks, on esimene osa uudset põnevust täis, teises osas valmistatakse kannatuste rada ette, mida siis kolmandas osas vapralt läbi käiakse ja unistuste auhind võidetakse.Autori jutustamisstiil on muidugi korralik ja pinget hoitakse üleval algusest lõpuni. Ulmelisust on suhteliselt vähevõitu, kui hõimu oskused välja arvata. Ja Jaapani asemel tegevuse Kaheksale Saarele viimine on umbes sama palju ulme, kui väljamõeldud nimedega Ida-Euroopa riigid, mida spiooniromaanides kurjuse kantsina kujutatakse.Aga põneva ajaviitena on see raamat alati omal kohal.

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

30.05.2007, kell 13:49

Lugeda täitsa kannatas aga midagi jäi nagu puudu. Kõike oli kuidagi hästi pealiskaudselt kirjeldatud ja tegevus libises nii kiiresti ja ladusalt edasi et kuidagi ilmetu mulje jäi kokkuvõtteks.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

1.06.2007, kell 07:20

Johannes Koit

25.04.2008, kell 13:33

Üks eelarvustaja mainis, et suhtub Hearni loomingusse leelbelt. Seda teen ka mina (sest muidu poleks ma kolmanda osani jõudnudki), kuid kuskilt maalt saab ka minul igasugune kannatus otsa. Tegu on äärmiselt nõrga raamatuga. Kui esimesed osad olid veel kuidagi loetavad, siis kolmas on täis lollusi, mis kulmineeruvad selle "kiidetud" lõpuga. Hearn ei ole eriti hea kirjanik, sest ta ei suuda materjalist üle olla. Originaalsust praktiliselt pole ja laenatud asjadest ei suuda autor ka midagi normaalset kokku panna. Väga puudulik

Teksti loeti eesti keeles