Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Märt Laur ·

Doominosillad

(jutt aastast 2003)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 2: Doominosillad» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
2
1
8
4
Keskmine hinne
2.067
Arvustused (15)
Orcus K.

Selle jutu ümberjutustamine on täiesti võimatu. Juttu nimelt polegi. On vaid üks pikk soga ja palju ilusaid sõnu, aga konkreetset juttu pole. Hoiatavalt mõjus juba Raul Sulbi pomomiskatse: “Laur võiks ilmselt rahus kirjutada võtmes ja teemal, mis tagaks talle kohese edu ja publiku igavese armastuse siinsel ulmemaastikul, kuid miskipärast ei tee seda. Ta kirjutab just kõige ja kõigi kiuste selles vaid talle ainuomases laadis.”

Olgu pealegi, oleksin sellega peaaegu et nõus. Aga pean siinkohal mainima, et Lauri lugu jäi mul 3 korda pooleli. Täpselt iga peatüki lõpus ma enam ei viitsinud edasi lugeda. Põhjus on väga lihtne. Ei olnud absoluutselt huvitav! Võiksin isegi jagada Lauri sümpaatiat segastel unenägude teemadel, ent paraku on jutt tervikuna kohutavalt igav.

Positiivne on autori keelekasutus. Tõesti hea! Mahlakas ja poeetiline. Aga see on ka kõik. “Ilusad sõnad. Juba algusest peale nägid sa välja, nagu... hulk ilusaid sõnu, ei enamat...” (lk 62) Ühesõnaga, jutu sisu on äärmiselt nõrk. Autor põikab igasugustesse filosoofilistesse mõtisklustesse, kuid enamasti on see tüütu ega õigusta end. Isegi teist korda lugedes ei muutu midagi selgemaks. Viimaks jäi painama mõte, et kas autor ikka ise ka teab, mida ta kirjutab ja mida lugejale öelda tahab.

Minu arust on tegemist kogumiku nõrgema tekstiga, mis viitab ainult autoripoolsele soovile tegeleda uduse ulmekirjandusega. Soovitan soojalt mõelda edaspidi konkreetse ja selge teemaarenuse tekitamisele ning lõpetada ära selline enda jaoks kirjutamine.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

nagu eelpool juba öeldud, on tegemist soga, mitte jutuga. imho oleks üsna süüdimatu jätta autorile muljet, nagu oleks tal vähemaidki eeldusi kirjanduslikuks tegevuseks. paberi raiskamine märtlauri avaldamiseks tundub hoolimatusena loodusressurside suhtes.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Selle teksti õige hinne jääks kuhugi "ühe" ja "kahe" vahele. Panen "ühe", ja seda eelneva arvustuse pärast. Tegu pole mingil juhul mingi avangardiga ja ka igasugu ismusi - modernism, ekspressionism, impressionism - pole põhjust kasutada. Mis puutub meeleolu loomisesse, siis kodus ja teki all on seda ka parem teha kui "Doominosildu" lugedes. Ühesõnaga - nii et tohi teha ja ärge enam nii tehke. Või tehke meilivahendusel.

PS - samas on tegu (vähemalt Tallinnas) aasta ühe kõige enam kõneainet pakkunud tekstiga ulmeringkondades. See lugu jahmatas paljusid... isegi kõige suuremaid Lauri ebafänne.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Hulk sõnu kenasti ritta seatud ja ohtralt pseudofilosoofia ja müstitsismiga maitsestatud. Mõtet mitte mingisugust, mõjub samamoodi nagu vahuleklopitud sita magustoidu pähe etteandmine. Toimetaja mõõdutundetu ja täiesti arusaamatu ülistuskõne sinna juurde ainult süvendab noore "autori" grafomaaniat. Ei taha rohkem.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Seda lugu lugedes mõtlesin, et see peab ikka olema väga hea, et olla Täheaja kgumikus aga miks mina seda "head" selles kuidagi üles ei suuda leida? Ainuke natuke parem koht oli lühike lõpuvõitlus, mis siiski ei suutnud lugu heaks pöörata. Ei saa öelda, et Märt Lauri avaldamine on hoolimatus loodusresursside vastu nagu Must Kass heatahtlikult mainis[;)], sest olen sellelt kirjanikult ühte lugu varemgi lugenud, mis oli täitsa hea aga ei tule meelde selle nimi. Käesolev aga oli mingi segane kirjeldus mingist segasest maailmast. Algul tundus, et ees ootab huvitav lugu, sest selle pealkirja järgi pandi ju kogumikulegi ju pealkiri aga õnnetuseks ei olnud ta nii hea kui arvasin. Isegi Existerion oli sellest parem. :o
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Aga vat panen "hea". Mitte teab mis k6va, kuid kindlasti ilma miinuseta. Minu jaoks on Laur end ammu t6estanud kirjaoskajana, kuid kindlasti ei ole seesinane siin tema tipp ja isegi mitte ehk poolel teel sinna. Kummatigi oskab lugu meldida. Arvatavasti on selleks vaja teatud inimtyypi (kummalisel kombel ei ole masiiani end leidnud isand antoloogia koostaja maitsega yhtekuuluvust tundmas) ja sestapo on ka hinne sygavalt subjektiivne. Muuseas, sama subjektiivne kui ka eelarvustajate omad. Ma usun, et need keda ma siinkohal m6tlen saavad aru.

Ei saa miite vaiki olla asjaolust, et mullegi jäi väga hämaraks ja m6istetamatuks isand Sulbi saates6na, mis, vabandage väga, meenutas pisut isikukultuslikku teksti. A noh, eks see on tema kui toimetaja 6igus.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Juba asjaolu, et seda kirjatükki on ohtralt kirutud, tekitas huvi. Siis näis, et suund on paljutõotav. Aga mida edasi, seda kahtlasemaks jutt muutus... Hämmastas kabalistlik-sünkretistlik mula – vabandage väljendust – ning lõpuks olin nõutu. Selliste heebreakeelsetena kõlavate maagiliste nimede kasutamine ja teoloogilise temaatika sissetoomine tundub küll huvitav mõttemäng olevat, aga muutub selgema esituse puudusel tüütuks ning kohati isegi naeruväärseks.
Teksti loeti eesti keeles
Valge Vares

Masendav lugu tõepoolest, mille avaldamine antud antoloogias ainsana mõjub lugupidamatuseavaldusena lugeja suhtes.

Kriitikat on eespool juba piisavalt tehtud, ja enamjaolt õiget. Küll ei ole ma nõus Orcus K. väitega "autori positiivsest keelekasutusest". Otse vastupidi - pikad lohisevad osalaused, mis meenutavad halba tõlget ega kanna enam hästi mõtet, lausa kisendavad toimetaja käe järele. Samas ei ühine ma ka Musta Kassi arvamusega, et on "üsna süüdimatu jätta autorile muljet, nagu oleks tal vähemaidki eeldusi kirjanduslikuks tegevuseks". Märt Lauril on (ulme)kirjanduslikud eeldused ning ka võimed täiesti olemas, mida tõendavad varasemad "Inkubaator"Dekadents"" ja (kahe kolmandiku ulatuses) ka "Patukahetsuse lävi". Ka ei demonstreeri käesolev jutustus ilmselt mitte autori kirjanduslikku taandarengut (kuulu järgi olla tegu juba hulk varem kirjutatud jutuga), vaid tema liiga vähest nõudlikkust oma loomingu suhtes. Tulevikus tasuks lihtsalt oma juttude keelelise viimistlemisega rohkem vaeva näha, ebaõnnestunud mõtte- ja vormieksperimendid julgelt Trash kausta tõsta ja leida endas jõudu loobuda sellistest ahvatlustest, nagu pakkumine avaldada laialivalguv mustand respektaablis antoloogias, nimiloona veel pealegi.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Ei olnud nii halb, kui eelnevad arvustused lubavad arvata. Ei olnud ka nii hea, et seda ulmeantoloogia nimiloona avaldada ja eessõnas taevani kiita. Maailm ja peategelane olid huvitavad, kuid jutu idee kadus kuhugile liialt ilutseva soga sisse ära. Kokkuvõttes, olen hullematki lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Jan Tepo

Kogumiku halvem lugu. Nii segane-sogane, et täiesti võimatu on midagi asjalikku öelda. Autorile soovitaks edaspidi enne korralikult läbi mõelda, millest jutt on. Hakkas tõsiselt huvitama hoopis see, et kas Laur oskab ise jutust arusaadavat lühikokkuvõtet teha, tuues ühtlasi välja ka jutu poindi. Sügavalt kahtlen selles. ;)
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Kui eesti ulme puhul tuleb tihti silm kinni pigistada, siis antud juhul tahaks kinni pigistada mõlemad silmad ja käed kõrvadele. Nii halba asja pole vist lugenud peale Sõrmuste Lisand`t (misiganes jubedus LOTR paroodiana). Vahepeal mõtlesin, et kasutan seda unehutuna, aga pani hoopis pea valutama. Õnneks suudab inimene kiirelt unustada ning antud jtust on meeles ainult pealkiri. Jumal tänatud.
Teksti loeti eesti keeles
x
AloV
23.04.1979
Kasutaja rollid
Viimased 6 arvustused:
AloV

Kui eesti ulme puhul tuleb tihti silm kinni pigistada, siis antud juhul tahaks kinni pigistada mõlemad silmad ja käed kõrvadele. Nii halba asja pole vist lugenud peale Sõrmuste Lisand`t (misiganes jubedus LOTR paroodiana). Vahepeal mõtlesin, et kasutan seda unehutuna, aga pani hoopis pea valutama. Õnneks suudab inimene kiirelt unustada ning antud jtust on meeles ainult pealkiri. Jumal tänatud.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Kogumiku kahtlemata kõige halvem lugu. Kui aus olla siis üldse üks halvemaid lugusid mida kunagi lugenud olen. Esiteks tohutu pettumus - algus on tegelikult lool väga hea, isegi seljakott seljas ringi rännanud ja rännumehe mõtete kirjeldus väga usutav, raha pakkumis stseen liigutav jne, aga edasine rämps viis igasuguse lugemistuju ära.Teiseks- Peter Hagen on vast Maajas tunduvalt paremat pornot välja mõelnud, ka ulmepornot, ehk proovida veidikenegi temast eeskuju võtta?Kolmandaks, mitte midagi ei saanud aru lõpust. Kas matkasell muutus lõpuks libahundiks? Aga kes siis jutustas lookest lugejale? Libahunt vestis kutsikatele mälestusi? Vastik jutt
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Hea raamat, halb raamat. Hästi kirjutatud, mõtlemapanev, tekitab huvi darwinismi ja Galapagose saarte vastu, aga samas pärsib täielikult elutahet. Raamatu peamine mõte ehk see, et inimestel on liiga suured ajud ning ainuke mis inimkonda ja maailma päästa võib on nende taandareng. Ja kurb on see et raamatut lugedes veenab autor lugejat, et inimesed on loonud rohkem halba kui head. Selle liigse veenmise eest punkt viiest maha.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Asumi sarja keskpärane raamat (Asum ja Maa suutsin suurte pingutustega läbi närida - see on veel hullem, Asum aga üks lemmikteostest üldse). Mis raamatu juures häiris oli selle mitteusutavus näiteks see, et impeeriumit juhitakse planeedilt, mis ei saa enda juhtimisegagi hakkama - 800 tsooniks jaotatud üksteisest eraldatud tsoonikesega planeet on 25 miljoni maailma võimukese? Ja sisse on toodud totrad naisõigusluse, rassi- ja klassivahede probleemid. Raamat on sellega mõttetult paksuks ja ebakonkreetseks muudetud. Ja oletades tõesti et ka tulevikuühiskonnas on eelpooltoodud mured suurteks probleemideks, siis vähemalt Asumi hilisemates juttudes on need omased eelkõige mandunud ja impeeriumist eraldunud maailmadele mitte impeeriumi võimukeskusele, mida hiljem on bigem kujutatud tohutu bürokraatiamasinavärgina.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Üks vastikumaid raamatuid üldse mida kunagi lugenud olen. Ja kätte võtsin ta kuna üritasin endale sisendada, et autorit (King) ei tohi vihata ühe raamatu põhjal. Võtsin siis eesmärgiks lugeda vähemalt ühe veel (esimene oli vast Misery). Ja kahjuks leidsin, et Kingi enam lugeda ei taha.Kuna raamatut lugesin ammu, siis meeles vaid seksuaalse ahistamise täpne kirjeldus ning ainuüksi selle eest madalaim võimalik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Mulle on ka südamelähedane just Rebase taltsutamine - et pärast taltsutamist tekkisid mõlemapoolsed kohustused.Veidi häirib, et Exupery ja Coelho raamatuid on omavahel võrreldud ja just sellest küljest et lugejad on raamatutele külge pookinud liiga palju elulisi situatsioone. "Väikese printsi" puhul on raamatut lugeda kõige mõnusam ,kui jutt voolab omaette ja tegelik elu omaette.
Teksti loeti eesti keeles