Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Juan Rulfo

16.05.1917 – 07.01.1986

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Sheckley ·

Restricted Area

(jutt aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Amazing Stories» 1953; juuni/juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Keeluala»
Eesti Raadio «Jututuba»

Tekst leidub kogumikes:
  • Eesti Raadio
Hinne
Hindajaid
3
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.286
Arvustused (7)
Jüri Kallas

Sheckley on mind kogu aeg üllatanud oma segase huumoriga ning üsna ebateaduslike juttudega. See on ka sellest liigist...

Ühel planeedil maandub maalaste kosmoselaev... planeet on sihuke «heakorrastatud», kõik on paigas ja ilus... miskid loomad lippavad ringi jne. Ning keset planeeti on üks suur metallist sammas. Eks siis maalased püüavad nende kohalikega kontakti saada... vastu tuleb vaid miskit segast lalinat...

Kohalik loomarahvas aga hakkab mingist hetkest kuidagi uimasemaks muutuma, ka jõgi ei voola enam nii kiiresti... ning... ning siis hakkab see sammas seal keset planeeti pöörlema.

Siin peaks tulema seletus, et mis juhtus, aga ma kustutasin selle ära... ;-]]]

Sihuke lugu!!!
Teksti loeti vene ja inglise keeles
Andri Riid

Kindlasti on autoril palju aktuaalsemaid,terviklikumaid ning paremini teostatud novelle, kuid väga kahtlane, kas üheski neist on suudetud ületada selle jutu koomika kõrgpunkti - situatsiooni, kus meeskonna lingvist Aramic püüab kõikvõimalike käsiraamatute abiga leida ühist keelt kohaliku elanikuga.
Teksti loeti inglise keeles
Jaanis Tali

Anekdoot. Anekdoodid teatavasti koosnevad kahest põhiosast, milledex on esitus ja puänt. Selles loos oli olemas võimas puänt, aga esitus ise oli lahja ja lohisev.Paraku lugesin enne BAASi kui lugu. Mõnu läks kaotsi. Aga samas: ega rohkem lugeda ei viitrsiks küll. = kolm
Teksti loeti vene keeles
Olev Toom

Teostus jääb ideele natuke alla, seepärast "neli". A' Sheckley "neli" on palju kõvem kui mõne teise mehe  "viis".
Teksti loeti vene keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles