Kasutajainfo

Philip K. Dick

16.12.1928–02.03.1982

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip K. Dick ·

The Variable Man

(lühiromaan aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Space Science Fiction» 1953; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mees võrrandis»
Philip K. Dick «Vilistaja metsas» 2015

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
3
2
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Paikesesysteemi igast kyljest ymbritsev Kentauri Impeerium on kyll lagunev ja korrumpeerunud, kuid siiski voimas vastane. Maa poliitikud eesotsas Reinhartiga kasutavad arvutit hypoteetilise soja (mis oleks vajalik suletud rongast labimurdmiseks) tulemuse ennustamiseks. Esialgu lubavad arvutused kaotust, kuid yldine tentents on selline, et Maa voiduvoimalus kasvab kogu aeg. Lopuks poorab kaardid Maa kasuks asjaolu, et kohe-kohe on valmimas uus voimas relv. Toimub yldmobilisatsioon, koik mittesojalised projektid katkestatkse, ning yhe sellise rapaka katkestuse tulemusena ilmub XXII saj. mees 1913. aastast. Meistrimees. Paraku inimmuutuja, millega arvuti enam toime ei tule. Aga lahingutegevus on juba alanud... Ponev, natuke James Bondi filme meenutav, kuid viiest teevad nelja nyrivoitu stambid ja ehtdickilikud luulutused, mida see lugu paraku sisaldab.
Teksti loeti inglise keeles

Aga mulle meeldis. Jah, eks ta selline rabedavõitu ja kohati spontaanselt toimuvale märulile rõhkupanev ole, tüüpiline noore kirjaniku tekst. Ja idee, mis tänapäeval totrana paistab (1913. aastast pärit meistrimees, kes saab 21. sajandi tehnikast paremini sotti kui kaasaegsed) ei pruukinud seda olla aastal 1953. Hoogne, sümpaatne ja ilmselt ka meeldejääv lühiromaan hästiloodud maailmaga.
Teksti loeti eesti keeles

Tekst sobiks väga halva filmi stsenaariumiks. Suur osa tegelasi on peast lollid, protagonist kuulikindel võlur ja lõppeb kõik uue ajastu koidikul. Rahuldava hinde saab paari andeka tähelepaneku eest. Esiteks, pommi idee - nn. hüppe järel satub tavaruumi naasev objekt alati ruumi, milles on juba mateeriat. Mis sellest saab? Üldiselt vaatavad kõik hüppeteooriaid arendavad autorid probleemist lihtsalt mööda ja oli tore näha, et algaja PKD juba 1953. aastal seda ei teinud. Teiseks, Maad ümbritsev iidne ja kõdunev impeerium oli samuti hea ja tavatu leid.
Teksti loeti inglise keeles

Minevikumees osutus tõeliseks remondi-imemeheks. Ainult loe ja ahheta. Tegemist on kogumiku "Vilistaja metsas" pikima tekstiga, ometi lugesin selle läbi kiiremini kui kaks esimest juttu. Ei olnud küll eriti usutav lugu, ent see-eest pakkus haaravat madinat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles