Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mario Kivistik ·

Hirmu vöönd

(antoloogia aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Nõmm & Co» 1993 (Jutusari)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
6
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (10)
Jüri Kallas

Ilmselt üsna viirastuslik ulmeantoloogia... tundub teine üsna suur rariteet olevat.

Paljud asjad selle raamatu puhul on oletuslikud: ilmumiskoht, ilmumisaasta ning ka koostaja-tõlkija. Kunagi tuli sel teemal Mario Kivistikuga juttu ning siis selgus, et tema ongi koostaja. (Kui nüüd päris aus olla, siis seda ma ka oletasin, sest mitmed lood olid samas tõlkes varem ajakirjanduses ilmunud.) Ise ta küll oma osalust varjata ei soovinud, aga mingitel põhjustel läks nii... tundus, et ta polnud selle raamatu puhul veel paari asjaga rahul.

Hinnata tuleb aga seda, mis on... on kaheksa juttu maailmakuulsatelt ja (või pisut vähem) tuntud autoritelt. Jutud on head, kuigi totaalseks tipuks peaks neist vaid Frederik Pohli oma... üsna tipu lähedal on ka Simak ja Ballard... ülejäänud on lihtsalt tugeva profesionaalsuse ilmingud. Sellel foonil mõjub aga positiivselt Alan E. Nourse`i lugu... jättis teine asjaliku mulje.

Tüüpilisena sellele üleminekuajale, jätab raamat pisut konarliku mulje... tegelikult vajalik köide... sisaldab ju esimesed Pohli, Nourse`i ja Ballardi eestikeelsed raamatuväljaanded... juba ainuüksi selle pärast peab seda üllitist hindama. Aga viiest jääb siiski midagi puudu.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mulle see kogumik meeldis. ja tegelt oli selle kättesaamine minu jaoks rohkem nagu õnnelik juhus. Ning ma ei kahetse!!! Lood olid huvitavad, igal juhul tol hetkel parimte seast, mis mulle pihku sattus. Ehkki tõlgetega võis olla probleeme, tegu siiski üsna asjaliku teosega meie ulmemaastikul.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Üks esimestest ulmekogumikest, mille endale sain. Esimesel korral ei jätnud see kogumik mulle mingit erilist muljet, kuid nüüd... Juba küll.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Väga hea kogumik. Lugesin seda kunagi ammu-ammu ilmumise järel. Nüüd üle lugedes tundusid need lood aga väga värsked. Kõiki lugusid võib lugeda mitu korda, ilma et nende uudsus kaoks. Eriti tõstaks esile Pohl`i, Simak`i ja Clarke`i lugusid. Aga ega ka teised halvemad pole.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mulle käis tükk aega mõnevõrra närvidele, et niivõrd oluline antoloogia minu riiulilt puudus... Eile siis sai see viga "Raamatukoi" antikvariaadi abiga parandatud.

Kogumikus on mõni päris kõva lugu: Pohl, Clarke, Bradbury ja Simak on esindatud kaunis kõrgel tasemel asjadega. Simaki puhul muidugi tekkis küsimus, miks avaldati just see tekst, mida Alaski oli juba õige mitmes kohas kasutanud. Mõne aasta jooksul kahel korral ajakirjanduses avaldatud tyki oleks mina isiklikult välja jätnud.

Nimetatud nelja autori teoste kõrval sisaldab õbluke kogumik ka nõrgemat kraami. Kui "Valemees" on veel enamvähem jutt ja sai mult kenasti "nelja" kätte, siis ülejäänud tekstid on mittemidagiütlevad. "Rott ja madu" on "Algernoni" jutulabori tasemel kraam, "Eksikülalist" rappisin pärast "Maa teise varju" lugemist päris kõvasti ning Ballardi lugu revolvrit kõmmutavatest sogadest pole esiteks mingist otsast ulme ja teiseks pole kahjuks ka eriti kirjandus.

"Neli" peaks sellisele kogumikule olema täiesti paslik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

 Tugev kogumik tervikuna. Avalugu, Vogti "Rott ja madu" on kogumiku nõrgim. Kolm miinus, kuna alguse kena õhustik hajus kolmandaks leheküljeks ja moralistlik lõpp on külge traageldatud vähese pingutuse ja lahja tulemusega. Bradbury "Ma ootan" on väga hea, bradburylik, nagu Jüri Kallas mainis, kuid mind ei häirinud korduv motiiv. Vist olen liiga vähe Bradburyt lugenud et tüütama hakkaks. Nourse "Võltsmehed" on tundmatu autori kohat hästi kirjutatud. Maksimumhinnet siiski ei pane, kuna lõpplahendus on mingist hetkest aimatav. Pohli "Tunnel maailma all" on väga hea. Pohl on põhjus miks selle kogumiku lugemislauale võtsin - seni olen pidanud Pohli ingliskeelsena lugema ilma et oleksin teadnud maakeelsest võimalusest. "Tunneli" idee lõikus Dicki "Ubiku" ideega. "Ubik" mulle kunagi ei meeldinud, aga näe maitse muutub ja Pohli sarnane jutt sobib küll, kuigi hindan siin rohkem teostust kui ideed. Lugesin hiljuti Tarlapi "Roheliste lippude reservaati" ja siis mõtlesin kust ta need külmkapi reklaamid oma romaani võttis? Nüüd arvan teadvat - Pohli "Tunnelist"! Simaki "Eelpost" on suurepärane. Olen üsna pikalt Simakist eemale hoidnud, kuna mulle tunduvad tema tegelaskujud kuidagi ebaisikupärased. Aga "Eelpost" aitas seda eelarvamust hajutada. Clarke'i "Kogu maailma aeg" on väga hea. Muuseumite röövimist ma heaks ei kiida siiski. Ballardi "Hirmu vöönd" mulle meeldis, hea jutt, fiilingu poolest. Silverbergi "Eksikülaline" on väga hea. Mind ei häiri, et  keegi on juba sarnase loo kirjutanud. Sääraseid asju juhtub ikka, kas teadlikult või teadmatult.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles