Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jules Verne ·

Les Enfants du capitaine Grant

(romaan aastast 1867-68)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 43 (20. detsember 1865) - nr. 90 (5. detsember 1867)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kapten Granti lapsed», Tallinn, ERK, 1958 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Kapten Granti lapsed», Tallinn «Eesti Raamat» 1979 (Ajast aega)

Hinne
Hindajaid
12
12
1
0
0
Keskmine hinne
4.44
Arvustused (25)
Andri Riid

Ka ilmselt paljude lapsepõlve lemmiklugemisvara. Nelja saab see lugu kahest orvust ja nende isa leidmiseks korraldatud ümbermaailmareisist mööda teatavat paralleeli praegu peamiselt nostalgiast. Üldiselt on Verne'i raamatutele tüüpiline, et alates teatud vanusepiirist nad enam lugeda ei kõlba. Ehkki antud raamatus on nii eredaid tegelaskujusid, eksootilisi sündmustetandreid kui süzhee ootamatuid käänakuid küllaga, on tänaseks minus midagi päästmatult murdunud.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Ee... Misalusel see raamat ULME hulka liigitatud on? Oma ''nelja'' saab ta muidugi ausalt kätte - umbes samadel kaalutlustel nagu eelkirjutaja puhulgi, aga miski jääb mulle segaseks siiski.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Yldiselt olen eelkõnelejaga nõus - tänapäeval on Verne rohkem koolilastele kõlbulik. Mis konkreetsesse raamatusse puutub, siis yks tugev pluss siiski on. Kui tavaliselt on Verne kangelased sellised koomiksilikult kahemõõtmelised ja rasvaste kontuuridega joonistatud karakterid (kapten Nemo ehk välja arvatud), siis geograaf J.Paganel on siiamaani yks minu lemmikuid. Iga kord kui mul talvel lumises linna vahel ringi kõmpides kylm hakkab, tuleb mulle meelde tema surematu fraas: "Filosoofia soojendab mind". ;) Seda raamatut lugeda soovitada oleks ilmselt mõtetu - nagunii on enamik seda juba teinud ja nende jaoks kes ei ole on ilmsesti juba liiga hilja. Kyll aga võiks selle raamatu ette sööta oma lastele.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Jälle natike seiklusklassikat vahele. Imekombel pole ma seda buuki eriti palju lugenud, aga ta on hea. Muidugi mitte väga just, aga nelja saab kätte. Koolipoistele jällegi soovitaks seda. See film, mida Wõrokas allpool mainis, oli ka hea, igal juhul viitsiks enne uuesti selle läbi vaadata, kui raamatut uuesti lugeda. Neli praegu.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Sedapuhku toimub ümbermaailmareis mööda lõunalaiuse 37deg 30" paralleeli. Kuulub väheulmeliste teekondade hulka. Hea lugeda sellegipoolest. Raamatut on korduvalt ekraniseeritud. Mulle isiklikult meeldis kõigerohkem 7-seerialine (?) L. Ulfsakuga Paganelli rollis.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Hea noorsoole lugemiseks kuid kui oled juba puberteedi east välja jõudnud siis ta midagi erilist enam ei ole. See raamat oleks nagu üks osa triloogiast, mis koosneks "20000 ljööd vee all" ja "Saladuslik saar" Kuigi sellist triloogiat minu arust ei ole on see raamat nendest kolmest kõige igavam. Rohkem kommentaare ei vaja ka see raamt, kuna see on nii-kui-nii juba kõikidel, kes on vähegi ulmehuvilised, läbi loetud.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minu arust kõige parem JV teos. Raamat oli üks ilus reisikirjeldus,kui nii võib öelda, ja Paganel oli mõnus karakter. Minule sai tuntuks vene seriaali läbi. Tahaks seda uuesti näha kui võimalik. Muidugi lõpp oleks võinud veidi kiiremini tulla.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Jääb vaid üle korrata - küllalt lahe seiklusjutt, ent ulme küll mitte. Olen nõus, et omal ajal oli tegu ulmega (kuigi siis sellist terminit ei eksisteerinud), kuna maailmast teati palju vähem. Siiski tuleb silmas pidada, et paljude kohtade ja asjade-olevuste puhul pole tegu faktivigadega, kuivõrd ta muu info puudumise tõttu lihtsalt mõtles need välja.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Eelkõnelejate arvamustele pole midagi lisada: ulme jah mitte, aga armas raamat noorpõlvest, millele peab nostalgiast hea hinde andma.
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Korduvalt loetud raamat kooliajal ja vahel ka hiljem kätte võetud. Seost ulmega ei suuda küll kuidagi leida, kuid noortele( ja ka vanematele ehk ) hea lugemine sellegipoolest.eriti meeldejäävad tegelased on naljakas -hajameelne Paganel ja külmavereline major, kes pidevalt nääklevad ja lõbususe eest hoolitsevad. Head mälestused ja autori lõbusa stiili nautimine ei luba alla viie panna.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Geograafiline ulme. Just. Sellega vabandan ennastki välja.

Paganel on möödapääsmatult Lembit Ulfsaki nägu. Ja, mis märksa kurvem, ka vastupidi. Vaene väike Ulfsak, oma saatustki peab ta jagama kapten Klossi ja monsenjöör d`Artagnaniga.

Mulje on ennemuistne. Kas ma viimase lugemise ajal keskkoolis olin? Ei mäleta. Aga mulje on hea. Aafrikast ja Patagooniast teadsin ma juba tollal umbes sama palju kui Verne, aga egas tehnilised pisiasjad pea lugemisnaudingut segama. Sestap pyyan seda head muljet hoolega hoida, jättes raamatu esimesel võimalusel puutumata. Igaks juhuks siiski neli (oli ka raamatuid, mis end sygavamalt meelde vormisid).
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kõikusin nelja ja viie panemise vahel, kuid siis meenus see koht, kus Austraalia pärismaalasest poisike Paganelile oma geograafiateadmisi ette kandis.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles