Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jules Verne ·

Le tour du monde en quatre-vingts jours

(romaan aastast 1873)

ajakirjapublikatsioon: «Le Temps» 1872; 6. november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kaheksakümne päevaga ümber maailma», Tallinn «Eesti Raamat» 1994

Hinne
Hindajaid
1
5
8
1
0
Keskmine hinne
3.4
Arvustused (15)
Andri Riid

Kui paar aastat tagasi korduvalt erinevates ekraniseeringutes (ka multifilmina) nähtud teravmeelne lugu kihlveo peale korraldatud ümbermaailmareisist ka eestikeelset taastrükki nägi, siis olin sügavalt hämmeldunud, et raamatuvormis asi endast niivõrd pealiskaudset ja kiirustatut tükki kujutab.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üks nigelamaid Verne`i lugusid, mis mul loetud. Raske teist ka ulme alla liigitada, ise ei saand ühestki otsast aru, kust ta ulme peaks olema. Ainult mingi reisikirjeldus ja paar pinevamat kohakest vahel, see oli ka kõik mis sealt leida võis. Õnneks oli lühike.
Muidugi vabandan natuke jälle: lugesin teda sel ajal jällegi, kui juba õige iga möödas oli, st üle kahekümne olin. Praegu selline kolmenoos.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Maakera on tohutult väiksemaks jäänud. Raamat ise pole just JV tugevaim tekst. Jääb tunne, et autor ei suutnud omaena iseed lõpuni kanda.
Teksti loeti vene keeles
Satyros

Selle raamatu teostus jäi küll nigelaks, kohati tekkis isegi tunne, et kirjanik kiirustas selle raamatu valmis saamisega. Kihku-kähku valmis visata ja lahti saada. Igavaks jäi nii. Ning tolle aegse tehnikaga pidi tõest maailm väike olema, et 80 päevaga ümber maailma reisida. See on küll vist ainuke J.V. raamat, mille lugemine mulle mingit erilist pinget ei pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tänapäeval ei ole mingi küsimus reisida kaheksakümne päevaga ümber maailma. Aga Verne ajal oli see veel teostamatu nähtus. Minule see teos vähemalt meeldis. Soovitaksin soojalt kõigile.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks JV tekste, mis ei ole mulle kunagi korda läinud. AGa võib-olla olin esimest korda lugemisel juba liiga vana :-)
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Mõnus ajaviitejutt , kuid kindlasti kuulub Verne`i teoste hulka paremaid raamatuid. Positiivsena võib esile tõsta raamatu peategelase Phileas Foggi külma ja masinliku kuju ja naljaka Fixi. Samas meenutavad nad kohati väga verne`i teisi tegelasi. Neli miinus oleks kohane , seega neli .
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

See lugu ei olnud mingil juhul Verne tavaline lugu, sest lihtsalt ei pürginud Verne kõrgusele. Samuti ei saa ma pihta kuidas see ulme alla kuulub?! Verne ajal oli see tõesti ulme aga tänapäeval on võimalik ümber maailma reisida veelgi kiiremini! Kuid kuna see on juba ulme alla pandud siis eks ma võin sellega leppida. Lugu oli küll huvitav lugeda jne jne, kuid siiski mitte super. Samuti mitte hea. Kolme saab kätte. Ma olen ka näinud selle ekraniseeringut, kus see oli jagatud kolmeks osaks ja peategelast mängis Pierce Brosnan. Film oli väga huvitav, kuigi kahjuks nägin vaid kahte esimest osa sellest ning seda pole veel uuesti lastud. Aga igal juhul see lugu oli allapool Verni tavalist taset.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Ulme võite tänapäeval kohe unustada, kuid XIX sajandi teise poole olme kirjeldus on igati asjaks.
Kui hetkeks kõik odavlennufirmad unustame...
Ning veel meeldib mulle teost läbiv poliitiline ebakorrektsus. Kujutage ette, mida säärase raamatu autoriga praegu tehakse.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles