Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mehis Pihla ·

Vastuoksa

(jutt aastast 2014)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss» 2014

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
3
2
1
1
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (7)

Mul on kahju jahutada kogumikule järelsõna kirjutanud zhüriiliikme rõõmsat elevust, aga valdesiana on eesti kirjanduses ammu sissetöötatud zhanr, mida nii mõnigi vanameister rõõmuga viljelenud on. Mehis Pihla loo juures väärib äramärkimist kaks asja: kuulsa serblase sissetoomine ja tulemuse ilmumine zhanriulme kogumikus, mitte "Loomingus".

Minu jaoks oli "Vastuoksa" kuni 1908. aastani igavavõitu - noh, on muidugi sügavalt alternatiivne, et koosolekul "Voltas" oligi ainult 22 meest, et jutustaja sellest osa võttis ja joonelt Siberi saadeti, kuid see on niisugune tuimavõitu alternatiivsus. Kuigi edasi läks pingelisemaks (igas mõttes) ja kurtmine Michelsoni fabritseeringute üle kvalifitseerub naljakski, on alamzhanri sees latt omal ajal nii kõrgele aetud, et "Fantaasia" jutuvõistlusel novelliga debüteerijal on raske rahuldavast rohkemat tulemust saavutada. Viit väärt on näiteks Krossi "Paigallennus" ära trükitud Ullo Paeranna novellikatsetus - nii põnevuse kui nalja poolest.

Teksti loeti eesti keeles

Salaajalooline teslapunk kõlab žanrina kahtlemata huvitavalt, ent selle loo teostus mulle väga ei meeldinud, liiga palju seoseid ja vandenõuteooriaid lühikesse juttu kuhjatud. Globaalsed vandenõud ja ajaloo kujundamised Noor-Eesti ning Siuru osalusel... mnjah, pole just väga tõsiseltvõetav. Oma osa mängib muljes ilmselt ka see, et ehkki olen kuulnud nii Jaan Oksast kui ka mainitud rühmitustest, pole eesti kirjanduslugu mulle kunagi erilist huvi pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen tõsiselt solvunud. Mulle lubatakse kirjandust. See on trükitud raamatusse. See näeb välja nagu kirjandus, aga seda ei ole võimalik lugeda. Lihtsalt ei ole. Mitte üle kahe lehekülje.

Pärast lugeda-üritamist püüdsin diagonaalis aru saada, millest jutt. Midagi huvitavat hakkas nagu silma, aga niipea, kui lugema hakkasin, tõmbusid tähed ühtlaseks vormituks klombiks.

2, sest 1 oleks liiga emotsionaalne. Ja see lugu ei äratanud ühtegi emotsioonikübet. Kui silmad hakkasid mööda teksti libisema ilma ühegi haakumiseta, siis lõpetasin pingutamise.

Milleks lugu, milles ei ole ühtegi haakekonksu, isegi kui seda otsida? Ühtlane sõnade-, lausetejorin.

Jah, tunnistan, olen rumal, aga kirjandus peab kuidagi kõnetama, tõmbama kaasa. Muidugi, mõnikord tuleb pingutada, aga kaua sa pingutad... kaks pikka lehekülge pingutasin. Jõud lõppes otsa...

Teksti loeti eesti keeles

Mulle see keel-põses absurdi-alternatiivajalooline pajatus täitsa meeldis. Täiusest jäi tõesti puudu, eriti kuna mitmed sündmused polnud ajalooliselt väga usutavad (nt eelpool mainitud joonelt Siberisse saatmine vagunites, mis pigem kuulusid II maailmasõja aegsesse-järgsesse aega).
Teksti loeti eesti keeles

Jäi vanast aastast kripeldama ja ütlemata ei tahaks ka jätta. Selle loo kummalisevõitu retseptsiooni kohta. Esiteks pole siinses kontekstis põhjust nimetada Artur Valdest või mõnda muud väljamõeldud kirjanikku. Aldous Huxley on täheldanud, et hea kirjanik võib kujutada kõike, aga üks asi käib tal üle jõu: enesest parema kirjaniku kujutamine. Ning olgem ausad, Jaan Oks oli kirjanikuna ikka parem kui Tuglas (kellel on kahtlemata muud teened toimetajana, kriitikuna jne). Nii et loo kõige olulisem nihe, noovum, kognitiivset võõritustunnet tekitav element (kõigil ulmekirjandusest kirjutada tahtjatel on nüüdseks Jaak Tombergi maailmaski elevust tekitanud, septembri Akadeemias ilmunud artikkel ju loomulikult läbi töötatud...) ongi minu arvates hüpotees, nagu oleks Tuglas võinud olla Oksa proosatekstide autoriks. Kas selline rollist välja minek sundis teda hiljem kompensatsiooniks ilget Illimari kirjutama, jääb selle loo piiridest välja, kuid tundub huvitava mõtlemisainena.

Kindlasti pole lool vähimatki seost pungiga. Isegi lõdva oletuse korral, et nii punkliikumise kui anarhosotsialismi juured on Proudhoni juures. Nagu teada, vastandusid Lenini enamlased teravalt anarhistidele ja selles osas ei erinenud vähemlaste suhtumine oluliselt. Nn Volta koosolekul oli provokaatorite rollis nii enamlasi kui vähemlasi, ent ma pole seni kohanud vihjeid näiteks Narodnaja Volja esindajate osalemise kohta. Küll oli kohal lihtsalt uudishimulikke ja maarahva saadikuid - selles mõttes siis, et neid, kes olid saadetud vaatama, mis jama linnas toimub. Tõsi, arreteerituid oli paarkümmend, osalejaid erinevatel andmetel ca 50 kuni 150. Nagu alati, jäävad esimesena vahele süütud pealtvaatajad, sotsinärud oskavad aga peitu pugeda, kui asi tõsiseks läheb.

Aga veel retseptsioonist. Üldiselt soovitatakse enne arvamuse avaldamist tekst kaks korda läbi lugeda - esimese korraga saab teada, mida on tehtud, ja teise korraga, kuidas on tehtud. No et ei süüdistaks autorit millegi puudumises, mida autor pole tahtnudki oma teksti panna. Ei, ma täiesti mõistan neid ulmehuvilisi, kes ei taha oma aega kohaliku ulme peale kulutada - mis parata, maailma saja parima hulka eestlased selles valdkonnas ei kuulu. Aga selles väikeses konnatiigis sobrades uue autori peale pirtsutama hakata? Hea küll, on autoreid, keda mina ka enam vabatahtlikult kunagi ei loe, Heinsaar ja Tarlap jne, aga ma olen vähemalt proovinud.

Ulmet kirjutati ka enne Verne`i ehk siis pehmete teaduste hüpoteese, neid igasuguseid utoopiaid ja düstoopiaid on kirjutatud märksa varem kui füüsika, keemia jms võimalike leiutiste võimalike mõjude kohta käivaid lugusid. Naguöeldud, on "Vastuoksa" noovum minu jaoks kirjandusteaduslik, Oksa ja Tesla kokkupuuted aga lihtsalt lobedapoolne taust selle juurde. Minu etteheide olekski, et autor on Tesla ja tema tööde kohta öelnud ainult seda, mida kõik nagunii teavad, ning loobunud natukenegi põjalikumast käsitlusest. Võib muidugi olla, et selle liini suurema dramatiseerimise puhul oleks Tuglase-Oksa konflikt nõrgemaks jäänud. Ah, ükskõik, kui "Vastuoksa" ajendas mõnegi inimese Jaan Oksa lugema, siis on see oma ülesande täitnud. Muideks, üks sõber elas üheksakümnendatel Muhumaal ja kinnitas, et inimesed olid seal täpselt samasugused nagu Oksa kirjeldatud ajal.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mis on vormistatud Jaan Oksa kirjana Arthur Valdesele - vastuolulised eesti kirjandusajaloo tegelased mõlemad - milles esimene annab ülevaate oma õnnetust eluloost, milles oluliste isikutena tegutsevad eesti kirjanduse paavstiks tituleeritud Friedrich Michelson (Tuglas), serbia (autoril horvaadi) päritolu teadlane ja visionäär Nikola Tesla ning Tartu rahu arhitekt Jaan (Ivan) Poska.

Ma pole eriti kursis XX saj. alguse eesti kirjandusloo hämaramate lehekülgedega, seetõttu oli temaatika uus ja, mis seal salata, ka huvitav. Ehkki jah, selle kindlakstegemiseks, mis jutus reaalsusele vastab ja mis on autori väljamõeldis, tuleks omaette lugemistöö ette võtta. Jutuvõistluse esikümnest on see tekst kõige vähem žanrikirjandus ning kirja vorm, milles Oks oma sõnu palavikuliselt ritta laob, seab loole kahtlemata kitsendavad piirid.

Loo autor on muide Lavakunstikoolis dramaturgiks õppiv üliõpilane.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles