Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tea Roosvald ·

Küljeluust ja lihast

(jutt aastast 2014)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss» 2014

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
4
2
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (6)

Ei usu ma neid tehnoloogiliste ühiskondade metslusse tagasi langemise juttusid. Esiteks ei ole tehnoloogilise tsivilisatsiooni taastamiseks vajalike teadmiste hulk nii suur, kui tavaliselt ette kujutatakse. 18. sajandi teisel poolel näiteks mahtusid need koos jooniste ja kõige muu vajaminevaga 28 köitesse ära. Teiseks, tihti ei suuda autorid veenvalt kokku panna aega, mis kulub selleks, et kaoks mälestuski kunagisest suurusest ning tsivilisatsiooni materiaalsete jäänuste lagunemise kiirust. Oleks huvitav teada, kui pikka aega Tea Roosvald ette kujutas enda kirjeldatud ühiskonna tekkeks? Julgen väita, et ka tuhandest aastast ei piisaks - samas on raske ette kujutada nii kaua ilma igasuguse hoolduseta püsivat ja igasuguste tõrgeteta kohe käivituvat süsteemi, mida protagonist loos kirjeldatud viisil avastada saaks. Palju usutavamalt on tehnoloogilise tsivilisatsiooni katastroofi ja taastumist kujutanud näiteks Walter M. Miller, kelle romaan "Ülistuslaul Leibowitzile" võiks olla kohustuslik kirjandus kõigile järgmistele katsetajatele.

Kui ülaltoodu kõrvale jätta, siis on siin klassikaline noorukite täiskasvanuteks transformeerumise teema arendus. Need käivad toimetustes korrapäraselt nagu trammid.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, nii tegelaste kui maailma poolest, põnevusega jälgitav kuni lõpuni. Ainult lõpp läks liig kiireks ja järsuks. Kolm lugu oli 13. Täheajas mis ma ühe vurinaga ja huviga lõpuni lugesin. See oli üks neist kolmest.
Teksti loeti eesti keeles

Jutul polnud häda midagi. Kenasti kirjutatud, hästi mõnusa isikupärase keelega ja puha. Algul veidi häiris, aga siis juba nautisin.

Ainus miinus, mille oskan välja tuua, oli otste kiire-kiire kokku tõmbamine. Et kuidagi prauhh! ja oligi otsas. Muidu oleks viis mis viis. :)

Teksti loeti eesti keeles

Selle, Fantaasia 2014. aasta jutuvõistlusel kuuendaks jäänud loo retseptsioon on olnud valdavalt positiivne. Mind on see lugu samas üsna mitmes aspektis häirinud, mille (kasvõi endale) selgitamiseks võtan ta siin pulkadeks lahti. Tavaliselt ma nii ei tee, loodetavasti aitab see ühekordne operatsioon jätta palast oma ajusse mingi jälg ilma tarviduseta lugu kunagi üle lugeda. Järgnev on kahtlemata üks suur spoiler.

Jutu peategelasteks on ebamäärases nooruses juba lapseeast tuttavad Naar ja Radhia kes esindavad enhude võrdlemisi arhailist kultuuri. Tervisest pakatav tüdruk (Radhia) on nirust poisist peajagu pikem, kõrgema sotsiaalse staatusega, käitub poisi suhtes valdavalt patroneerivalt, kohati nagu ema. Poiss on muidugi tüdrukust kõrvuni sisse võetud, samas autsaider (pole leidnud endale tegevusvaldkonda, milleks tal kutsumus võiks olla), ning kõigest eelnevast tulenevalt ka alaväärsuskompleksiga. Poisil on ka teine sõbranna, oma kehaõõnsustes alkoholilaadset fermenti kääritav "keemik" Zaloe, kelle juures ta südant puistamas, ennast haletsemas ning eelnimetatud ainest nina täis võtmas käib. Naaril on ka isa, kes on aga mingi varem saadud trauma tõttu degenereerunud ning ainuke mõtestatud tegevus mida ta teeb, on mingite mustrite joonistamine. Ühesõnaga, Naaril pole ei minevikku (ta ei tea, kes ta vanemad elukutselt olid) ega tulevikuväljavaadet.

Tüdrukul on, tal on võime end suhtkoht nähtamatuks muuta ning temast peab saama Kütt (misiganes see tähendab, selle ülesande olemust väga ei selgitata). Peatselt seisabki tal ees vastutusrikas kütieksam (ka seda, mida eksam endast kujutab, ei selgitata).

Teose avalehekülgedel on Naar just küttinud molgandi (ilmselt mingi hiidkala), et selle verega juba eelnevalt valminud tüdrukule mõeldud Naari enda kätega tehtud plastist ja taimevillast kuub nähtamatuks muuta (et tüdruk ei külmetaks jaheda ilmaga, nähtamatusele pretendeerija ei saa ju tavariideid kanda). Mantel ei kuku välja nii nagu vaja, kuid samas viibiv tüdruk on poisi žestist liigutatud.

Eelmainitud tegevuse tõttu jääb Radhia hiljaks kutseeksamile saatmise tseremooniale. Üks sellel osalenud noorukitest alandab nii Radhiat kui tema junkrukest, mistõttu viimane ründab solvajat ning Naari päästab keretäiest vaid autoriteetse küttmeistri Hunsti sekkumine. Viimane noomib hilinejat ja soovitab tal minna koju magama, et eksamiks end välja puhata.

Väikese viivituse järel Radhia seda teebki, olles enne Naari kingituse tagasi lükanud, sest tahab eksami ilma abivahendita sooritada. Poiss läheb oma teise sõbranna juurde, teeb mida tavaliselt ning kustub ära. Hommikul pohmelliga ärgates meenub talle öine nägemus. Nimelt viirastus talle, et mägedes elutsevate ühiseluliste hiidputukate jaoks ei ole Radhia nähtamatu, mis teeb eksamist tüdruku jaoks eluohtliku ettevõtmise.

Poiss tormab Radhiat hoiatama, ent teda pole enam kodus ja nii tuleb talle mägedesse järele tormata. Tüdrukut ta ei leia, küll leiavad Naari aga tüdruk ja Hunst, kes on juba tagasiteel, sest midagi läkski eksamiga nihu. Kohe leiavad kolmiku ka putukad. Hunst võtab löögi enda peale (eeldatavalt pääseb), Naar ja Radhia põgenevad koos ja kukuvad mingisse auku.

Naar on kukkudes viga saanud, pisut toibudes tahaks ta kangesti arutleda, tüdruk aga kibeleb talle vett tooma, sest seda tuleb haavatutele tuua. Edasi avastavad nad august ukse, mille avanedes sealt valguvad välja pisikesed putukasarnased olevused, kes poisi ümber kogunevad, tema eest hoolitsevad ja Naariga kontakti loovad. Naar saab valgustatud. Et tüdrukutki valgustada, saadab Naar ta ukse taha sidevahendit otsima (Radhia otsib enda arvates jätkuvalt vett). Osad on ühesõnaga vahetatud, autsaiderist poiss on leidnud oma kutsumuse, koha elus ja maailmas ning valitseb informatsiooni, tüdruk klammerdub seniõpetatu külge. Järgnevas kummutatakse enhude omamüüt (kuidas nad on Inimeste poolt loodud vähemad vennad, kes oma rumaluses mingi jamaga hakkama said ning karistuseks Inimestest ilma jäid) ja heidetakse pisut valgust asjade tegelikule olemusele. Radhia lahkub koopast ja poisist vapustatuna.

Selle loos on stoori täiesti olemas, kuid seda teksti on kohutavalt raske lugeda, peaaegu sama raske kui Veiko Belialsi mälestusväärset pala "Seal, kus voolab valgus", täpselt samal põhjusel ka. Maailma detaile poetatakse näpuotsaga, valikuliselt ja juhuslikesse kohtadesse. Tulemuseks on katkendlik, sugugi mitte sujuv jutt. Lisaks on autor juurutanud terve rea keeleuuendusi, stiilivõtteid või lihtsalt jaburusi, mis loo lugemist sugugi lihtsamaks ei tee. Mõned näited:

"pingest pilukil silmad viskusid pärani"

"loomata pisarad purskusid ninna"

"kaunismehelik lõust"

"varbad olid pistetud mugavatesse toasokkidesse, et taldade tundlikkust hoida"

"õrnatõuline omadus"

"kõrvus kohises ehmatus"

"suutsid suhelda ka puudeldes"

"kõhus närivat tulepalli"

"pimedus ei teinud siiski kõigist enhudest Radhiasid"

"Raudkuued ei ole. Väikesed! Karvased! Loomad!"

"Siin on - uks!"

"kelle pea püstakil olles tugevasti huugas"

"Aga... Aga ma tahan seal sisse minna!" protesteeris Naar. /.../ "Nagu mu peas oleks pissihäda!"

"ajud ragisevad nagu hakkaks kõrvade kaudu tükke välja pudenema"

"Lähen. Uksest. Sisse."

"äraa minee"

"Naari hinges helises igasugune muusika"

"kohe süttisid saalis valgused"

"Aaaaaa-mmaamaamamaama-laalalalala"

"Auuuuuuuhuuuuuuuu"

Tahtmine olla kirjanduslikult väljendusrikas võib viia ülepingutamiseni ning lõppkokkuvõttes kukkuda välja koomilisena. Neil paaril leheküljel, kus hiidputukatest juttu on, kasutab autor nende nimetamiseks järgmisi sünonüüme: raudjalad, raudlõuad, mustjalad, mustkuued, turvisloomad, raudruunad, turvisseljad, mustpead, raudkuued ja mäeisandad.

Ja kohati läheb päris metsa dialoog (näide on pärit teksti osast, kus Zaloe on lõpetanud just iseenesest õigete õpetussõnade jagamise)

"Tunne on nagu sada ema räägiks," oli Naar kohe temaga nõus.

"Keri vist persse," vastas Zaloe.

"Tähtsat," kõkutas Naar ja proovis meenutada, mis sõna käib naermise kohta.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles