Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Andrei Samoldin ·

Joroski öö

(jutt aastast 2014)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss» 2014

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
2
4
1
0
0
Keskmine hinne
4.143
Arvustused (7)

Ka see jutt "roheliste mehikeste" ilmumisest Setumaale väärinuks jutuvõistlusel kõrgemat kohta. Viiest jääb puudu efektsem lõpp.
Teksti loeti eesti keeles

Provokatiivselt ja veidi jõhkralt mõjuv lugu Eesti-Setu sõjast ehk maailmast, kus Seto Kuningriigist on kujunenud midagi Abhaasia või Donetski RV sarnast... Seoses praegu Donbassis toimuva sõjaga mõjub lugu suhteliselt päevakajaliselt. Eks lugusid tulevastest konfliktidest Venemaaga ole Eestis kirjutatud varemgi, ent setu mõõtme sissetoomine on Samoldini poolt päris originaalne lahendus. Hinde osas otsustasin maksimumi kasuks, peamiselt teema ja tegevusmaailma huvipakkuvuse tõttu.
Teksti loeti eesti keeles

Puhas võidulugu.

Kõik klappis, jooksis, olgugi, et oli staatiline. Üks tüüp lihtsalt lamab palaval ööl maas ja tahab, et reaalsus oleks teine. Ning olukorrast antakse ülevaade. Põhimõtteliselt alt reaalsus ja setud, mis mõlemad ei tohiks üldse mulle korda minna. Aga läksid.

Staatiline on igav? Põhimõtteliselt küll. Aga mitte nii, nagu Samoldin seda jutustab.

Tundub, et sain jutukogust kätte teise tervikliku loo.

Teksti loeti eesti keeles

Idee oli hea, selle eest 5, aga teostuses oleks peategelane võinud rohkem olla oluliste sündmuste keerises, nii et päid, paguneid ja rupskeid lendab ja rohkem ise sündmuste initsiaator. Praegu läks veidi jorutamiseks vahepeal.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitavalt-hästi kirjutatud absurdi(tuleviku)lugu. Tahaks loota, et tegelikkuses setud niivõrd Eesti-vaenulikud pole ega niivõrd kergesti idanaabri liimile ei lähe.
Siiski, väga heast elamusest jäi midagi puudu, sestap 4.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mille puhul osutub kõige intrigeerivamaks selle kirjutamise ajastus. Krimmi-Donbassi sündmused leidsid aset 2014. aasta märtsis, jutuvõistluse, kus käesolev pala 7.-8. kohta jagas, tööde esitamise tähtaeg oli 11. aprillil. Seega on muidugi põhimõtteliselt võimalik ajendi saamine otseselt Ukraina sündmustest, sellist 10-leheküljelist juttu on võimalik valmis kirjutada ka nädalavahetusega, kui vaim peale tuleb. Kui loo inspiratsiooniks oli aga Gruusia-Abhaasia või mõni teine tänaseks külmutatud konflikt ja ta oli kirjutatud enne Ukraina sündmusi, siis on tegu muidugi märksa prohvetlikuma tekstiga.

Peamine eeldus, mille lugedes omaks peab võtma on see, et setud kannavad maast-madalast juurdunud viha eestlaste vastu. Setusid ma oma teada ei tunne, kuid pakun, et see ei ole kuigi tõenäoline. Eks igal vähegi suuremal rahval on oma vähemate hõimuvellede suhtes mingi šovinistlik hoiak, et mida te virisete ja oma eripärast jaurate, iseasi, kui mikrotasandile saab sellega minna, ilma et see päris sürrealistlikuks muutuks - kas Nõmme elanikud tunnevad end kuidagi eripäraselt muu Tallinnaga võrreldes? Või Elvalased Tartlastega võrreldes? Ja isegi kui, siis kas on see väärt sõjalisse konflikti astumist. Viimase ajendamiseks peaks kusagil varasemas minevikus olema toimunud mingeid setuvastaseid riiklikuid või spontaanseid vägivallategusid, millele tekstis sugugi ei viidata. Ka pole setudel kusagil suuremaid sugulasrahvaid, kelle sillapeaks olla ning kelle valitsemise all nad end paremini tunda võiksid.

Samas on selge ka, et tegevuse paigutamisel Ida-Virumaale, kus taolise stsenaariumi käivitamine kordades loogilisem oleks, poleks lugu enam eriti ulmeline ja ei vääriksi kirjutamist.

Kirjandusteostuslikult on lugu vinjett, a la surmamõistetu viimane öö, kus peategelane laseb mõttes läbi Eesti-Setu konflikti ajaloo. Kõik see, mida me teame Ukraina omast - palgasõdurid ja muu lihtsalt kahtlane kaader separatistliku võitluse esirinnas, lokkav vägivald ja pardakk - on siin esindatud. Ja muidugi palju tavalisi inimesi, kes on lihtsalt hammasrataste vahele jäänud. Mõneti on selleks ka loo peategelane Jorosk, ehkki tegu on Setu marionettriigi liidri lihase pojaga. Tegelikult hästi kirjutatud lugu, ainult Joroski enda karakter jääb kuidagi vaeslapse rolli.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles