Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Siim Veskimees ·

Asteriuse kodutee

(lühiromaan aastast 2013)
https://veskimees.eu/asteriuse-kodutee

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 12: Musta Roosi vennaskond» 2013

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
0
4
2
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (6)

Lühiromaani minategelaseks on krabikujuliste tulnukate poolt röövitud ja kaugele planeedile toimetatud 6. sajandi Rooma õpetlane Asterius. Tekst kujutabki endast Asteriuse monoloogi elust krabide planeedil, katset luua kosmoseavarustes uut inimtsivilisatsioon, jne...

Minu meelest suhteliselt igav tekst ja pean ütlema, et kunagi mu kodumaiste lemmikute hulka kuulunud autori looming hakkab ennast minu jaoks lõplikult ammendama. Antiikkultuuri sissetoomine oli küll üllatav ja Veskimehe loomingus kohtan ma seda esmakordselt, ent muidu kujunes tekst lihtsalt üheks pikavõitu heietuseks.

Teksti loeti eesti keeles

See kuidagi lõhnas Clarke`i järele - lisaks sellele siis et teda oli ka nimepidi tekstis mitu korda nimetatud ja tema teostele viidatud, "Linn ja tähed" konkreetselt käis mitu korda läbi. Mulle aga meenus "Randevuu Ramaga". Samasugune tuimemast tuimem kirjelduste jada mingist võõrkeskkonnast ja vaatleja teekond läbi selle. Põnevust on selles samapalju kui mobiiltelefoni manuaalis, mingis 15 aasta vanuses pealegi. Kui see kellegi arust on huvitav ulme, siis iseenesest on sellist ulmehuvi väga kerge rahuldada - tuleb lihtsalt võtta miski (parem kui uurijale tundmatu) seadme, materjali või detaili tehniliste andmete leht või kasvõi joonised ning asuda neid lugema - avastamisrõõmu, ahhetamist ja ohhetamist võib sealt päris palju leida ("Ohh sa, kui sellele nupule vajutada, kostub "Pinngg!" Wow!!!" või: "Töötemperatuur -40 kuni +110 Celsiust, täitsa perses!!!"). Nõudlikuma maitsega lugeja jaoks jääb see kõik siiski liiga primitiivseks, eriti kui Veskimehe varjatud manifesteerimine, seisukohavõtud ja hetkeolude kriitika juba ammust ajast tuttavad on. Ma algul mõtlesin kritiseerida "vana-roomlase" hämmastavat võimet pajatada meie Galaktika mõõtmetest ja tsiteerida eelpoolnimetatud Clarke`i ning kuidagi väga 21. sajandi mõtteviisi ja keelepruuki, aga see saab lõpus usutava seletuse "roomlase" meie tänapäeva sattumise moel.

Ühesõnaga nõrgapoolne "kolm", mis mul Veskimehe puhul on tüüpiline hinne, sest tuleb hinnata vaevanägemist ja pingutust selle loo(ja teiste sarnaste) kirjutamisel, olgugi et need kõik mind lõpmata külmaks jätavad ja tüütult igavad tunduvad...

Teksti loeti eesti keeles

Ma usun, et auroril tekib sellise teksti avaldamisel õigustatud „viie“-ootus. Et ta on nagu kõvasti vaeva näinud päris sf-i kirjutamisega, on teadust ja spekulatsioone, äkilisi pöördeid ja seostatud puänt ja kõik nii edasi. Kui mina oma lugemiselamust õiglaselt kaalutlen, siis ma panen siiski „nelja“ ja seda järgmistel põhjustel. Ma ei saanud hästi aru lõpust (võib vabalt minu viga olla), et mis kombinatsioon selle teadvuste ülekandmisega siis ikkagi tehti. Teiseks ei saanud ma aru, miks oli kasutatud lugeja poole pöördumise meetodit, et kellele ja miks Asterius oma lugu jutustas. Kui see oleks olnud hullumajas, ütleme et kaaspatsientidele, siis oleks see ju vahva olnud. Aga ta vist rääkis seda pärast hullumajast põgenemist? Siis noh, see moment, et Asterius oli täpselt sama hääle ja maailmavaatega kuju, kes kõigis sama autori juttudes esineb. Mis ei ole vist päriselt õiglane etteheide aga mul tekkis tõesti selline deežavuu, et sama kutt on mulle juba mitu pikka lugu rääkinud. Mõned segmendid olid natuke liiga pikad – esiteks see loomaajas krabidega kontaktiloomise stseen ja siis nende ühiskonnakirjeldus. Kui teised inimesed mängu tulid, läks kohe hulga huvitavamaks. Üldse oli kõik see, mis puutub astrofüüsikasse ja tähelendudesse palju põnevam kui krabide zooloogia ja sotsioloogia. Nii et jääks siis „neli“.
Teksti loeti eesti keeles

Jumalast mõnus jutt. Just see, et peategelane on natuke TEISTSUGUNE kui ma Veskimehelt olen harjunud ootama, mitte selline vääramatu, alati õigesti tegev raudmees, vaid inimene, kes annab oma parima, teadmata, kas läheb hästi või halvasti.
Mingit eriliselt katartilist elamust ei tulnud, see ei olnudki selline lugu üldse, aga väga mõnus oli lugeda. Väikesed sujuvad tegelasarengud, väikesed nutikad detailid (tõdemus "nad teevad targasti, et ei sorgi seda" nt), väikesed kirjanduslikud naljad: väike mõnus lugu vanade klassikaliste autorite stiilis.
Hea.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah. Indrek ja Triinu on praktiliselt kõik olulise juba kirja pannud. Kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - oli paar aastat tagasi "Algernonis" niisugune autor nagu Eet Tuule. Väga sümpaatne vanem härra, kelle looming oli aga paraku takerdunud kuhugi 1960-1970-ndate vahetusse (konkreetselt võis täheldada Sergei Zhemaitise "Artakserksese" tugevaid mõjusid). Veskimehe käesoleva (ja veel mõne teisegi) jutuga on samamoodi, kuigi enamjaolt kõrgemal kirjanduslikul tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Kohati tuimavõitu, aga siiski mitte tapvalt. Samuti polnud ühiskonnakriitika sedakorda kõikehävitav, vaid pigem isegi konstruktiivne. Aga jah, peategelane ja tema mõttemaailm tundusid ikka väga tuttavad.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles