Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Leila Tael-Mikešin ·

Roxanne

(jutt aastast 2012)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 10: Juubeliväljaanne» 2012

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
0
1
4
1
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (6)
Kristjan Rätsep

Raske isegi aru saada, kas see 8-leheküljeline jutt on mõeldud paroodiana või tõsiselt kirja pandud. Eksortsismiteema näib olevat kodumaiste algajate ulmeautorite seas päris populaarseks saanud ja seda tüüpi õudus(?)looga on ka Taeli novelli näol tegu.

Kojamehena töötava eksortsisti ja vampiiritari armastuslugu on tuim, veidralt kokkuvõtlik ning kubiseb kentsakatest vasturääkivustest. See, et vampiiritar ööbib harvakülastatavas kirikus, mille preester on juba ammu harjunud tema pihtimusi kuulama, on neist vast veel üks väiksemaid-minu teada ei ole Eestis just katoliiklaste ega roomakatoliku kirikute üleküllust...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Energiavampiir loob lähisuhte verevampiiriga ja hakkab toituma tolle aurast või millestki. Kui plika ta lõpuks maha jätab, saadab talle kolli järgi. 1984. aastal sündinud inimese klaviatuurist tõesti üsna mõttetu loba. Jutu järgi pakuks 1996. Kokkuvõttes muidugi kõnts, aga kui ma meenutan vanade "Marduste" jutte, millele sai omal ajal ühtesid pandud, siis mitte veel kõige hullem.
Teksti loeti eesti keeles
Aasa Tamm

Peategelased on kaks naist.
Üks teenib raha teenustöödega ja kojamehena. Ilmselt ei ole tal kojameheametit raha pärast vaja – talle lihtsalt meeldib konisid korjata – tal on auto ja korter.
Teine on prostituut. Prostituudi ametis tapab ta mehi. Vaatamata sarimõrtsukas ja prostituut olemisele ei ole tal raha ega mingit varandust.
Prostituut olemine on eetiliselt neuraalne – puudub isegi viide sellele, kas selle ameti sidumine mõrsukatöödega tähendab seksita tapmist või tapmist pärast seksi. Autori suhe seksi tundub olevat täiesti ükskõikne.
Pärast pikemat aega olnud kooselu üritas esimene naine teist veenda, et see loobuks tapmisest.
Pärast tüli teine neine põgenes (koos esimese naise rahaga). Kooselu puhul on rõhutatud selle aseksuaalsust.
Esimene naine tappis ta ära, põhjuseks mitte teise naise kirg tapmise järele, ega rahavargus vaid sõnakuulmatus esimese naise suhtes.
Mehed on selles maailmas olemas ainult hüvede allikana, kellelt võetakse kui on vajadus ja võimalus.
Tegelaste suhe eetikasse ja moraali on täiesti ükskõikne. Kuritegusid on mõtet vältida ainult vahelejäämise ja karistuse hirmus.

Kahe panin sellepärast, et aegajalt oli see jaburus lausa naljakas.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kahtlane lugu, sellega olen ma täiesi nõus, kuigi tegelased on paljulubavad. Eksortsistist energiavampiir, kelle moraalsus on üsna kaheldava väärtusega, on päris korralik idee. Samuti väärib kiitust loosse kerge suhtedraama sissetoomine. Eriti just sellisel väärastunud kujul. Kahjuks ei oska autor oma headest mõtetest ning tegelastest midagi lugemisväärset kokku kirjutada ning tulemuseks on paras pudru. Samas meeldis see lühike jutujubin märksa rohkem, kui Marion Andra "Algolagnia". Mitte et see väga palju nüüd tähendaks. Kaks
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles