Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Maniakkide Tänav ·

Tolmunud soldatid

(jutt aastast 2011)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 8: Sõda kosmose rannavetes» 2011

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
3
5
0
0
Keskmine hinne
3.375
Arvustused (8)
Kristjan Rätsep

Loo tegevus toimub tänapäeva Eestis, bioloogide laboris kuskil maakohas, kus kahtlasi katseid tehakse... Palju ei tahakski sisust rääkida, tegu ju suhteliselt lühikese looga. Üle poole tekstist kulubki selle labori ja sealse elu kirjeldamise peale.

Ega ta iseenesest halvasti kirja pandud olegi, kohati päris korralikult loodud unenäoline atmosfäär ja andekad detailid. Mandil on siiski palju paremaid tekste. Hinne kõikus kuskil "kolme" ja "nelja" vahel, saagu siis 3+.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Ootamatult ilmus meie majapidamisse raamat «Täheaeg 8: Sõda kosmose rannavetes». Kuna nende kaante vahel on ka Eesti hetke ühe olulisema ulmeautori Maniakkide Tänava uus jutt, siis loomulikult alustasin ma lugemist sellest.

Jutu tegevus toimub miskis Eestis asuvas laboris, mille olemasolust väga palju rääkida ei taheta... jutustajarollis on labori koristaja (ühtlasi ka päevane turvamees), kes ilmselgelt pole kõige säravama mõistuse kandja...

Jutu lugemine on nauding, sest Maniakkide Tänav on selle kirja pannud lõdva ja nõtke randmega. Miinuseks on aga sisu... ei, jutus toimub üht ja teist ning on ka lahedat ulmet... kuid kahjuks tekkisid juttu lõpetades küsimused, et kas see ongi kõik, et mis toimus ja et mida autor kõige sellega öelda tahtis. Võimalik, et postmodernsel ajastul on sellised küsimused kohatud, kuna ma vist aga olen vana ja vanamoodne, siis...
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Seda et Maniakkide Tänav on "Eesti üks hetke olulisim ulmeautor" sain ma teada ülalolevast arvustusest, ise poleks ma oma lolluse ja piiratuse juures sellisele järelmile jõudnud, isegi kui ma oleks paar kuud järjest intensiivse mõttetööga tegelenud ja eesti ulmeautoreid igatpidi vaaginud. Ma ise oleks pakkunud küll Harglat (kelle pagas on vaatamata kaldumisele kriminullide maailma ikkagi nii suur nagu teistel ülejäänutel kokku) või Siim Veskimeest. Aga olgu pealegi. Mulle hetke olulisima ulmeautori see novell ei avaldanud mingit erilist muljet. Lõpus ilmnev masina ja organismi sümbioos oli aga veidike ootamatu. Meenusid Borgid Star Treki uuest põlvkonnast...

Ma ei tea, minu arust oli ikka ääretult keskpärane ja igavapoolne. Hinnegi tuleb selline keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Minu suhe Maniakkide Tänava loominguga on selline: pigem meeldib, kuid vaimustusest väga kilkama ei pane. Käesoleva jutuga on umbes sama lugu, meeldis, kuid mitte väga. Positiivse külje pealt tasub ära mainida õnnestunud peategelasevalikut, ilma kelleta see lugu ei toimiks ning õhustikku, mis autoril on õnnestunud luua. Negatiivse külje pealt põnevuse puudumist ning ebausutavust - no kohe kuidagi ei tahtnud pähe mahtuda mõte, et mingisugune kõrgtehnoloogiline labor kasutab sellist personali. Muidu aga päris kobe lugemine. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Nagu Jyrka ütles, miinuseks on sisu või siis selle puudumine... Väga nõrk rahuldav. Kuidagi halb tunne on sellele tükile sama hinnet panna kui samas kogumikus ilmunud Veskimehe tekstile, aga mis seal ikka.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Väga hästi ja soravalt kirja pandud lugu! Minategelase jutustus on ehe! Aga see lõpp... no keeras liiga vindi üle oma absurdsuses, seega "kolm".
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles