Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Tontla metsas

(jutt aastast 2008)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk» 2008

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
3
2
4
0
0
Keskmine hinne
3.889
Arvustused (9)

Kuramuse hästi välja peetud puändiga lugu räägib ühest jaaniseltskonnast lõkke ääres kuskil Kesk-Eestis, Tontla metsaks kutsutud salu veerel. Hargla nõrk koht on alati olnud puändid, aga sellele loole pole küll miskit ette heita.

Tubli! Viis.

Teksti loeti eesti keeles

Rahuliku kuluga ning stilistiliselt väljapeetud novell, millel on kindlasti koht Hargla loomingu paremiku hulgas. Ise Metsla külast otsapidi pärit olles suhtun skeptiliselt kasutatud folkloorsetesse ja etnograafilistesse motiividesse (näiteks ristimändidesse Koeru kalmistu tee ääres, mis näivad olevat materjaliga lõtv ümberkäimine) ning seetõttu tuleb hindeks praegu 4. Kui peaks kunagi ilmnema, et need ei ole puhas autori fantaasia, tõuseb ka hinne.

03.08.2010: Kuna on ilmnenud, et antud lugu on autori suva järgi asetatud suvalisse Eesti kohta vilistades nii kohalikule topograafiale kui etnograafiale, tuleb hinnet langetada 3 pallini.

Teksti loeti eesti keeles

Õhustik on üldiselt hästi loodud, ent autor kasutab siin kohutavalt äraleierdatud õudusjutuklišeed-mingi väidetava üleloomuliku ohu eiramist ühe seltskonnaliikme poolt hoolimata targemate sõprade hoiatustest ja selle tagajärgi. Kardan, et see poleks originaalsena mõjunud isegi aastal 1850, rääkimata aastast 2008. Alates hetkest, kui jaanitulest ristimänd leiti, oli lõpp selgelt aimatav ja paraku polnud autoril ka julgust asja originaalsemalt lahendada.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma seda esimesel korral lugesin, siis tundus tükati venitatud ja igav. Aga kui jõudsin lõpuni ja sain aru, et ühe tegelasega pole kõik korras... siis hakkasin lehti tagasi keerama ja lõpuks lugesin hoolega veelkord läbi ja - väga hea lugu. Väga hästi esitatud.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle puhas etnoõudus Hargla sulest. Seltskond lõkkeääres jaaniõhtut veetmas, eemal mustams Totla mets. Puhutakse juttu, räägitakse legende. Lõpp on küll hästi välja kukkunud, kuid siiski mitte kõige ootamatum. Igatahes tasemel lugu, eelkõige tajutava õhustiku pärast. Samuti meeldis rahulik kulg ning väjapeetud stiil. Tugev neli
Teksti loeti eesti keeles

Lugemise järel tekkisid mu peas seosed kahe varem loetud jutuga: Stephen Kingi "The Reaper`s Image" ja Veiko Belialsi "Metsavaim". Hargla teeb mitme leheküljega väga hea sissejuhatuse, aga siis kahjuks lõpetab sama ideega, mille King on juba palju paremini ära kirjutanud. Seetõttu ei avalda jutt kokkuvõttes mingit erilist muljet.
Teksti loeti eesti keeles

Miks 3? Sest Hargla oskab kirjutada. Ning kuigi mingit õudusatmosfääri ei tekkinud ja õiget üllatusmomenti ka polnud, oli mingi teatud õhtuse istumise atmosfäär olemas ning puänti märgates oli ka endal meeldiv mõtiskleda tagasi (ja edasi ...).

Nii et miks siis 3? Sest kui üks detail välja arvata, on lõpp etteaimatav "kas seda või teist" ["kas muinasjutt või iroonitsev - kuid seejuures tuimalt susisev - ulmetu teaduse promomine" (kuigi kui väga nuputada, võiks ka midagi muud olla - kuid selle ohtu tagantjärele paraku polnud)]. Ning ma kohe üldse ei kannata kui ilmselgelt (antud situatsioonis) rumalaid ja teadmisteta inimesi esitatakse kui targemaid ja kogenenumaid, kelle ebareaalset pläma peaks kuulama ja üle õla süljates järgima.

Oehh. Kuid samas on mu arvamus mõjutatud anti-müstitsistlikest kalduvustest, nii et keda see ei häiri, leiab siit arvatavasti midagi enamat.
Musternäide sarjast "igaühele oma".

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles