Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Louis Stevenson ·

The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde

(lühiromaan aastast 1886)

eesti keeles: «Dr. Jekyll`i ja hra Hyde`i imelik juhtumine»
Tallinn, Rahvaülikool, 1920

«Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde`ist»
Tallinn «Eesti Raamat» 1981 (Klassikalised lood)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.571
Arvustused (7)
Laur Salundi

Seiklusjuttude suurelt meistrilt ilmunud tore jutuke. Üks mu lemmiklugusid millegipärast. Tunduvalt etem kui näiteks sama autori "Aarete saar". Ei hakkaks tegelikult väga seletama ka, klassika on klassika, aga ühtteist ju ikka võiks. Niisiis jutuke ühest teadlasest, kes endaga katsetusi teeb. Ilmselt üks esimesi omalaadseid ja samuti üks paremaid. Jutustab sellest et katsed võivad vahel untsu minna. Sada korda loetud küll, aga võib ju ka sajaesimest korda lugeda, halvemaks ta sellest igal juhul ei muutu, pigem paremaks. Filme on ka sellest virnade viisi tehtud, mõned isegi väga head.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Nii ammuse ilmumisaasta kohta tõepoolest hea. Vähegi haritumate inimeste seas peaks olema võrdlemisi vähe neid, kellele nimed dr. Jekyll ja mr. Hyde midagi ei ütleks (isegi kui nad ise seda raamatut lugenud pole) - see räägib iseenese eest. Eelkirjutaja poolt mainitud katsetuste laadist veel nii palju, et tegu on isiksuse kahestu(a)misega, mis kõigile asjaosalistele läbi teose palju muret valmistab - hilisemate autorite poolt palju kordi kopeeritud teema. Ühesõnaga - iga ennast intelligendi(hakatise)ks lugev inimene võiks läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Jäljendamist leidnud eeskuju aastateks. Mulle meenub lapsepõlvest üks telelavastus, mis küllaltki sügava mulje jättis. Kuna selle raamatu süzhee vaevalt kellegile tundmata on, siis sellel pikemalt peatuma ei hakka. Märgin vaid, et originiaal on koopiatest alati parem.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Ette teada süþeega klassika muidugi, kuid ometi suutis lugemine naudingut pakkuda ja igati hea mulje jätta. Pani mõtlema, et mis see inimene on: tervik, mille mosaiigikillud ikkagi üheainsa pildi moodustavad, või lihakott, mis erinevat vaimset sisu mahutada võib? Ei tea, ei tea...
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

hmm, ma olin üsna kindel, et olin sellest loost siia juba kirjutanud, ja tulin ainult lisama, et sain teada, miks on mölaka nimi just Hyde. aga olgu siis uuesti.

huvitav on märkida, et inglise keel ei ole vahepealse ajaga oluliselt muutuda, st Stevensoni keelekasutus tundub ka nüüd ilus, selge ja puhas. kui üritada lugeda samal aastal ilmunud Vilde Musta mantliga meest, siis see võib osutuda ka keelelises mõttes masendavaks kogemuseks. neil lugudel on teatud sisulistki sarnasust, ent võrdlus poleks päris aus, oli Vilde ju kirjutades 15 aastat noorem. siiski tasub tähele panna, et Väga Halb Tegu, mis kummalegi loole nagu sõlmituseks ja mis autori meelest peaks leidma avalikkuse selget hukkamõistu, tundub praegu pigem arusaamatuse või tühise olmeprobleemina. hea küll, lõpuks lööb Hyde ju ka kellegi kaikaga maha, aga isegi see tundub pigem hädatapmisena...

õnnestunud lugu kahtlemata, illustreerides inimeses peituvaid vastandlikke külgi selgemini mõnestki eneseabiraamatust. aga, jah, see Hyde. lihtsalt et umbes täna kuulutati isa Damion lõplikult leepra- ja aidsihaigete kaitsepühakuks. Havai kandis haigeid ravitsenud preestri surma järel püüdis teise usulahku kuulunud Hyde-nimeline pastor teda mustata, nimetades teda jõhkraks ja räpaseks vanameheks. tollal samas kandis peatunud Stevenson asus õiglust jalule seadma. jäädvustades hiljem kodanik Hyde`i ajalukku ehk suuremate tähtedega, kui too õigupoolest väärinuks.
Teksti loeti inglise keeles
Bernheim

Loo mõte muidugi, tuleb tunnistada, on väga hea. Nimelt siis, et inimesel on kaks loomust: hea ja halb, kord valitseb üks kord teine. Jutt oli häiriv ning mõjus väga tõetruult. Kuid erilist kiindumust ei tekitanud. Pigem näen lugu kui Kalevipoja eepost, mida kõik teavad, ent erilist entusiasmi ei tekita. Seega päris viit ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles