Selle loo täielikuks nautimiseks peab lugeja olema kursis faktidega, kes oli esimees Mao, miks ta ujus üle Jangtse jõe ja miks see ujumine nii tähtis oli. Lisaks muidugi ka Tšapajevi mitte vähem tähelepanuväärne ujumine Uurali jões. Stalini, Beria, Kalinini ja Trotski teadmine ka loomulikult.
Kui lugejale tegelased ja nende tegevus tuttavad on, siis võib seda anekdooti täitsa nautida. Kuigi siin suurt midagi ei juhtunudki, rõhk oli hoopis maailmaajalooliste isikute harjumuspärasest kontekstist välja rebimises, mulle see üsna lühike lugu täitsa meeldis. Panen sellise tugeva "nelja".