Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Poul Anderson ·

Duel on Syrtis

(jutt aastast 1951)

ajakirjapublikatsioon: «Planet Stories» 1951; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Duell Syrtisel»
autorikogu «Taevarahvas» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
4
0
2
0
Keskmine hinne
4.091
Arvustused (11)
Tarmo Õuemaa

Maalased on Marsi koloniseerinud ja selle põlisasukad orjastanud. Tegelikult on jutu tegevusajaks marslaste orjapidamine küll keelatud ja nende küttimine kah. Aga ega neist suurt midagi järgi enam pole.

Ropprikas miljonär Riordan on otsustanud oma trofeekogu täiustada, kuni veel võimalik, korralik metsiku marslase nahaga. Saabki siis viimase vaba ja metsiku marslase koordinaadid ja duell algab.

Siuke tõsine ja heroiline lugu. Tore on see, et Anderson on jahimehestki aru saada püüdnud ning ei mõista teda 100% hukka. Päris lõpp kisub küll viiele väikse miinuse taha.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mõte, et kiviaja tasemel pärismaalane raketi ärandab ja viib sellest leitud seadmed ja relvad omade juurde kopeerimiseks, on nii tobe, et kuidagi ei saa rahuldavat hinnet anda. Seda, et hiir püssi lõhki lööb, ma ka ei usu. St. tänapäeval küll, aga kui juba Marsi peal jahti peetakse, siis võiks arvata, et relvameistrite käsutuses on tänastest palju edevamaid sulameid ja nii edasi.

12.06.2008: Kristjan-Jaak Rätsepa analoogia 19. sajandi püssidega on väär. Esiteks ei õppinud indiaanlased ka neid ise valmistama (küll aga lahti võtma ning kokku tagasi panema) ja teiseks saab püssilaskmise katse-eksituse meetodil enamvähem ära õppida, elektroonikat täis lennuki juhtimist aga mitte.
Teksti loeti inglise keeles
Andres Septer

Ähh, mind häiris nagu see, et kuidas saab hibernatsioonis aju 100% täistaktiga töötada? Aju on ju kõige suurem hapnikuõgerd üleüldse ja "energiasäästurezhiimi" minnes tõmmatakse kõigepealt ikka "protsessoril" takti maha. Kuna loo puant oli üles ehitatud ebatõesele faktile, siis saab "4"
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Selle loo "parim enne" kuupäev ületati aastakümneid enne minu sündi ja kahjuks pole tegu igihalja klassikaga, mis aastatega oma väärtust ei kaota.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Jah, lugu on tehnoloogiliselt kaasajast maha jäänud ja nagu kunagi Heinleini arvustades mainitud, ei suuda ma lugusid Marsi kõrbetest ning Veenuse džunglitest võtta nii tõsiselt, kui näiteks Alastair Reynoldsi loomingut, ent see selleks... Muidu pole ju tegu halva looga, ehkki tahaks teada, milleni viis jahi ootamatu lõpp laiemas plaanis Marsi elus.

Ma ei arva, et mõte raketti ärandavast pärismaalasest oleks tobedam kui valgetelt püssid ja hobused käigupealt üle võtnud indiaanlased või mingi kannibalidest Aafrika geriljarühmituse kodulehekülg võrgus. Mõistuslikud olendid on võimelised enda arengutasemest tükk maad kõrgemal seisvat tehnikat kiiresti kasutama õppima. Konkreetne "öökullike" oli ju aastaid maalaste baasi lähedal viibinud ja teadis nende elust ühte koma teist.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Jutt mis mulle normaalasendis üldse ei peaks meeldima, kuna on üles ehitatud (negatiivses mõttes) hemingwaylikus laadis - ainult miski looduses trampimine ja jahitegevuse kirjeldus. Aga näe meeldis. "Duell Syrtisel" on hea näide sellisest 1951. aasta ulmest, mis ei ole tänapäevaks moraalselt ega kirjanduslikult vananenud ja on endiselt heas vormis. Jutt näitab, et juba siis oskas Anderson end seada "peavoolust" veidi erinevale lainele käsitledes mitte Marsilt lähtuvat invasiooniohtu vaid inimkolonisatsioonist lähtuvat ohtu muudele maailmadele. Noore autori kohta erakordselt küps tekst ja lõpp on ka võimas. Saab kindla "viie".
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Minu meelest selline bradburylik Marsi-lugu. Kuid mitte päris, sest Bradbury oleks olnud ilmselt süngem, vähem seikluslik ja rohkem psühholoogilisem.

Loo lõpp, tuhat aastat üksildust, on aga sama rafineeritud, kui see Suurmeistril oleks olnud.

Hoolimata suhteliselt ettearvatavast lõpust mulle see lugu meeldis, humanist nagu ma olen. Paralleelid Ameerika Ühendriikide kodusõja ja orjade ning orjapidajatega ei seganud, pigem vastupidi.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Väga hea lugu. Võib-olla mõned tehnoloogiat ja selle kasutamist puudutavad nüansid olid küsitava väärtusega, kuid jutu idee ja tekstiga loodud atmosfäär olid suurepärased. Kindel "viis".
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Maalased on Marsi koloniseerinud ning kohalikud orjastanud. Hiljem küll anti marslastele vabadus tagasi, kuid inimeste põlglik suhtumine nendesse kui alamatesse olenditesse säilis. Saabub ühel päeval punasele planeedile rikas kütt, kelle ainus soov on kohalikule jahti pidada. Leitaksegi sobiv isend ja mäng võib alata. Kuigi mulle väga need Marsi lood väga ei istu, sest ma ei saa kuidagi üle ega ümber faktist, et seal ei ole elu, mulle see lugu meeldis. Eelkõige just teostuse pärast. Suhteliselt igavast ideest oli päris kena jutt kokku pandud. Ebaloogilisused kõrvale jättes kindel neli
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Mulle meeldis süžee ja loo hoogsus. Meeldis keskkond. Mis ei meeldinud, oli see, et tekst oli liiga klišeelik ja ettearvatav ning midagi väga üllatavat välja ei pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles