Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Poul Anderson ·

War of the Gods

(romaan aastast 1997)

eesti keeles: «Jumalate sõda»
Tartu «Fantaasia» 2001 (Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid)

Hinne
Hindajaid
5
7
2
1
0
Keskmine hinne
4.067
Arvustused (15)

See raamat on kuningas Haddingist, kelle saaga pani esimesena ladina keeles kirja Saxo Grammaticus oma Gesta Danorumis. vt.link

Haddingi lugu on meieni jõudnud üsnagi detailselt. Anderson ütleb, et paljud on pead murdnud, kust lugu pärineb, ons see ajalooga segunend müüt või ainult väljamõeldis? Tegu ka ühe esimese Hamleti algmotiivi esimese jälgitava kajastusega kirjandusloos. Soovitan raamatut neile, kellele Skandinaavia mütoloogia huvi pakub. Hakkabki kogu lugu pihta sellest, kuidas jumalad omavahel kõige esimest sõda pidasid ja Odin nägi, et maailma hävingu vältimiseks tuleb midagi ette võtta. Ta otsustas selleks pisut Ajaga opereerida, millise kulg teatavasti on jumalate jaoks inimestest erinev.
Anderson on võtnud Haddingi saaga ja selle ca 80% ulatuses ümber viksinud - kirjutanud lahti, lisanud pisut psühholoogiat ja inimesi. Tegevus hargneb maailmas, kuhu mahuvad peale inimeste veel jumalad, hiiud, haldjad, härjapõlvlased, üks lohe, surnuteilm jms. Seega ajalooline fantasy nagu? Pigem ebaajalooline - Haddingi algne prototüüp võis seigelda kuskil 6.-7. sajandis. Saaga ja raamatu oma aga müttab ka juba Gardarikes, kus viikingid on nii isandaiks kui palgasõdureiks, ning löövad stepirahvastega lahingut. Sellised asjad aga hakkaisd juhtuma üks paarsada aastat hiljem.

Kokku on "neli", osalt ka seepärast, et tekst arhailises inglise keeles ja raskelt loetav. Andersoni osa piirdub efektse puändiga ja kogu loole pisut jõhkralt mõnusa globaalse alltooni andmisega.
Teksti loeti inglise keeles

Niipalju kui inimesi, niipalju arvamusi. Eestikeelses variandis ei ole keele arhailisusest midagi järgi jäänud, oli hea sujuv lugeda. Teiselt poolt aga jättis teose juures kõige rohkem külmaks just kest - see jumalate sõjast tulenev algus ja üleloomulike elukate kohtumine lõpus. Nagu selle raamatu puhul vist kohustuslik - või tuleneb see asjaolust, et teos juba väga elulähedane? - peab rõhutama, et ajaloo kui sellisega on äärmiselt vabalt ümber käidud. Huvitava aga on, et küsimus üldse tõstatub - mis näitab, et jutus on Elu Hõngu.

Seega kuningas Haddingi saaga, mingid juured Saxo kroonikast. Peategelane võrdlemisi ebatavalise saatusega mees, kelle lugu ühtlases lahedas tempos jutustatakse. Hindan teost just tõeliselt nauditava reaalsusläheduse pärast, mida on ütlemata meeldivalt kasutatud - ei ole karjakaupa ebaloomulikku, ent ei ole ka umbsesse autentsusse uputud. Kuivõrd aga ka mina tollest paigast ja ajast juhuslikult ühtteist tean, pani teinekordki pead kratsima, et midagi on viltu... (kuni järelsõnas seletati, et ise oled loll, ära otsi midagi, mida sinna pole pandudki). Pigem häirisid fantastilised elemendid - kõige rohkem vast too allilmas käimine, mis hiljem erilist tähendust ei omanud ja milleta oleks vabalt läbi saanud... ja loetud ka juba neid "hallil ja süngel väljal" jõlkumisi.

Kogumulje igati hea - suurepärane raamat!

Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat, kuigi tegemist on tavalise kangelassaagaga. Tegelikult jutustab Anderson ümber Haddingi lugu, mille kirjutas üles Saxo Grammaticus oma Gesta Danorumis 13. sajandil. Lugu ise on aga pärit 7.-8. sajandist. Kohati hakkas häirima pidev jumalik vahelesegamine, samuti oli palju mõttetuid kohti (ntx. see sama eelpool toodud allilmas käik). Aga muidu mulje jäi hea, kuigi tekst võinuks natuke lühem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis mullegi see raamat. Pean tunnistama, et mida rohkem ma Poul Andersoni raamatuid loen, seda rohkem ta mulle meeldima hakkab.

"Jumalate sõda" põhineb Saxo lugudel, neist osa ilmus teatavasti hiljuti LR-is. Kuna ise olen väga huvitatud Skandinaavia riikide ajaloost ja mütoloogiast, oli see romaan minu jaoks täielik maiuspala. Lisaks oli lugu hästi kirja pandud ning huvitav.

Andersoni Taani päritolu tuleb loo käigus mõistagi väga selgelt esile. Kuigi ta on Saxo taanlaste ülistamist veidi mahendanud, ei suuda ta siiski hoiduda Taani ja selle valitsejate ning elanike kiitmisest ja teistest veidi ülemaks pidamisest. Mulle see aga meeldis. Kurb, et eestlastel ei ole mingit Saxo taolist ajalookroonikat, kes meie esivanemate vägitegusid taevani oleks kiitnud.

Tõesti hea raamat. Põhjamaa sõbrad peaksid selle küll läbi lugema. Meie, kes me tahame iga hinna eest Põhjala perre, peaksime "vennasrahvaste" ajalugu ja kultuuri ju tundma.

Teksti loeti eesti keeles

Algul lugesin raamatut takuselt, jumalad ja nende sõjad ei köitnud mitte üks raas. Kuid uskusin, et nii see ei jää. Ja tõesti, Andersoni romaan pööras peagi pseudoajaloolise seiklusjutu rööbastele. Hea! Siitpeale läks ühe hooga. Isegi see kaks lõpulehekülge ei häirinud nii väga. Tugev neli.
Teksti loeti eesti keeles

Parim Andersoni teos, mis maakeeli ilmunud! Kuigi tegu oli praktiliselt Saxo mütoloogia ümberjutustusega, mida vürtsitatud autori fantastiliste elementidega, oli teos siiski ladus ja huvitav -- pakkus positiivse elamuse. Ja kuna Hadding jättis tükk maad sügavama mulje kui albiinokangelane Elric, kukub nõrk Viis -- ja see on iseenesest äärmiselt tore.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses kirjeldatud jumalate sõda terve hulga inimesest kõrgemate rasside ja erinevate jumalate-pooljumalate virrvarriga kippus mul pinda päris jalge alt viima. Õnneks läks edaspidi siiski kergemaks. Aga ometi.

Hoolimata Andersoni katsetest teha romaanist paari viimase leheküljega "midagi enamat kui üks tavaline kangelassaaga" ei suutnud mina teda kuidagi millegi muu kui sellisena võtta. Kuna ma erinevalt paljudest eelarvustajatest ei ole ka eriline skandinavistika fänn, kipuvad sellelaadsed teosed mind viimasel ajal üpriski külmaks jätma. Usun et 10-15 aastat tagasi oleksin seda romaani küll hiiglama heaks pidanud, praegu aga ei saa seda kuidagi oma lemmikute hulka lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

vahepeal oli nagu segane veidikene. Aga muidu oli üldiselt põnev teos ja (mind isiklikult paeluv) palju juttu iidsetest jumalatest. Mulle väga meeldivad selle kirjaniku teosed.
Teksti loeti eesti keeles

Täielikult minu maice järgi raamat. Ühendatud 2 asja .. fantasy ja põhjamaa mytoloogia mis mind ääretult köidab .. Ülce igasugune kirjandus kus tegevus on skandinaavia viikingite ajajärgus .. Peaks ütlema, et isegi parem kui "murtud mõõk"..Kindel 5 ja kindlasti üks mu lemmikuid ;)
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles