Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Meelis Friedenthal ·

Kuldne aeg

(romaan aastast 2005)

eesti keeles: Tallinn «Tuum» 2005

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
6
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)
Kristjan Rätsep

Käesolev romaan kuulub Chronose-sarja. Tegevus toimub sellessamas veidras maailmas, kus dotsentideks kutsutud robotid on reinkarneerinud väljasurnud inimkonna ja Chronose ( romaanis küll Kronose, antoloogias " Stalker 2002" ilmunud loo " " Üht teistsugust algust" " trükivariandis hoopis Cronose) nimeline masinavärk aga üritab taastada Vana Maa kunagist bioloogilist mitmekesisust, muutes inimesi loomadeks ehk neid augmenteerides. " Kuldse aja " tegevus toimub pärast loos " " Üht teistsugust algust" " toimunud sündmusi, mis paksu pahandust tekitasid ja dotsentidele sugugi ei meeldinud. Romaani tegevustik pole lineaarne, vaid pendeldab ajad edasi-tagasi. Romaani tegelased kistakse üht või teistpidi dotsentide ja Kronose vahelisse varjatud vastasseisu, mis toob nende jaoks kaasa ebameeldivad tagajärjed. Kirjeldatud maailm on sünge ja depressiivne, samas on selles ka mingit musta huumorit, mida Kristjan Sander oma arvustuses mainis. Tekstis on palju metakirjanduslikke viiteid-mida ütleb lugejale näiteks lause " Berliozil on pea otsast ära" ? Samuti tekitab ühemõttelisi assotsiatsioone kirjeldus raketikujulise pilvelõhkuja ehitanud ärimehest ja kunstihuvilisest Mikael Valtarist. Kindlasti leiab selliseid seoseid romaanist veel ja veel. Autori stiil on omapärane, tekitades paralleele nii vene kui põhjamaade ulmega. Intellektuaalne ja mõttetihe tekst, nukker ning troostitu, samas kuidagi lootusrikas maailmapilt... Ja rootsi ning soome autoritele omast uimasust siin pole, puudub ka vene autorite liialdatud hingevalu, nii et tekst on lõppkokkuvõttes vägagi huvitav. Kahtlemata hea romaan.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Dotsendid, Kronos... romaani lugema hakates püüdsin meenutada kas ja millist MF-i juttu olen lugenud, aga ei tulnudki meelde. Märksõnad muidugi teadvustasid, et midagi olen lugenud, aga ju siis jätsid nad keskpärase mulje. Aga "Kuldne aeg" on ikka väikest viisi masterpiece, tore on tõdeda, et esimese romaani valmimise ajaks on autor küps kirjanik ning pole vaja hakata õpetama, et mis ja kuidas. Ma pole eriline SF-inimene, aga "Kuldse aja" miljöö haaras tõesti kaasa. See oskus luua eriline kohalolu- või äratundmise-feeling on kadestamisväärne (Kristjan Sander valdab eesti autoritest seda samuti) ja kui sündmused ei peaks meeldima, võib nautida seda aspekti. Kiidaks ka seda, et tegevusliinide otsad jooksevad kokku ja toimuvast sai tervikpildi, ähmane, "diip" tähenduslikkus pole mulle kunagi meeldinud.

Jõudu autorile. Peaks vist ta varasemad asja ka igaks juhuks üle vaatama.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Minu jaoks on see romaan selle poolest tähelepanuväärne, et ta kuidagi lausa sundis ennast lugema. Viimasel ajal on väga harva juhtunud, et ajavahemik raamatu esmakordsest kättevõtmisest kuni lõpetamiseni on vähem kui 24 tundi. Seekord nii juhtus.

Millegipärast ei jätnud romaan mulle siiski nii sügavat muljet kui jutt "Üht teistsugust algust". Võib-olla sellepärast, et maailm oli juba tuttav, ehk siiski selgi põhjusel, et romaani mõõtu tekstis on kogu see kultuurišoki kontsentraat suuremale hulgale lehekülgedele laiali määritud. Ometi ei oska ega tahagi ma teha sellele teosele mingeid etteheiteid. Hea asi.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Romaani võtsin ette, kuna oli kohustuslikuks kirjanduseks ülikoolis ulmekirjanduse aines. Tõin raamatukogust teose ning seejärel seisis raamat kaks nädalat lihtsalt riiulis. Teadsin, et teos räägib apokalüptilisest maailmas peale mingit suurt katastroofi, kuid sellised jutud pole kunagi just minu maitse olnud ning seetõttu viivitasin viimase minutini lugemise alustamisega (raamatukogust tuli juba teada tähtaja lõppemise kohta).Kuid üks hommik, kui olin päevased ajalehed loetud saanud ning ühtki teist raamatut polnud käsil, võtsin lõpuks "Kuldse aja" riiulist alla ning hakkasin lugema. Minu üllatus oli vägagi suur. Tõeliselt suurepärane romaan, milles (musta)huumorit, actionit ning ka mänguruumi fantaasiale. Lugedes kohe tekkisid silme ette pildid viimasest linnast Maal ning erinevatest seal tegutsevatest (inim)olenditest. Seda hindan teoses eriti, kui autor oskab manada silme ette täiesti eriskummalise ja uudse, kuid kuidagi tuttavliku maailma. Friedenthal saab selle tööga suurpäraselt hakkama, kuigi kohati väga lakooniliste olustiku kirjeldamisega, kuid seda rohkem jääb lugejal vabadust ise juurde mõelda.Endalegi üllatuseks ei suutnudki raamatut enam käest panna ning sama päeva õhtuks oligi teos loetud. Ehk sellega mõranesid ka osad minu eelarvamused seda laadi teoste ja ainese suhtes. Järgmiseks võtan kohe ette Friedenthali teised jutud, alustades nn Kronose sarja kuuluva "Üht teistsugust algust".
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Tegemist on romaaniga, mille läbilugemine ei valmistanud mingeid raskusi, sest sündmustik lausa sundisid põhimõtteliselt seda ühe hooga lõpetama. Ka mulle meeldisid metakirjanduslikud viited (lisaks eelpooltooduile veel isand Alduouse, kes püüab head uut ilma rajada) ja ka mina olen kindel, et mitmed peened vihjed-viited jäid märkamata.

Veidike häirivad on tõesti need lood, kus kõik näib vaid allamäge minevat ja lootust ei ole, ent Friedenthali teos päris 100% selline ka vast ei olnud, vähemalt jäi selleks mitmeid lahtiseid otsi: ehk siiski Kronos ei hävinud koos muu linnaga, ehk siiski leidus ka teisi linnu, kus olid asjad paremini läinud, ehk siiski peategelane pääses ja paranes?

Kindlasti saaks sel teemal kirjutada veel paremini, aga alati saab ja selle romaan jättis piisavalt positiivse elamuse, et sellele 5 panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles