Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Maureen F. McHugh ·

The Lincoln Train

(jutt aastast 1995)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 1995; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Lincolni rong»
antoloogia «Pilet utoopiasse» 2007

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
5
1
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (9)
Arvi Nikkarev

USA kodusõda on läbi, muidugimõista on Põhjaosariiklased võitnud. Näib kooliajaloona. Aga ei! Lincoln on elus ja Lõunaosariikide orjapidajate perekondi küüditatakse loomavagunites reservaatidesse. On talv ja otse loomulikult ei ole Oklahomas inimeste vastuvõtuks midagi tehtud. Peategelaseks on noor 17-aastane Clara, kelle ema hukkub vagunitesse mineku rüsinas. Näib, et tal pole kusagilt abi loota. Pikal reisil St. Louisi teeb temaga tutvust kveekrinaine Elizabeth. Viimane ta päästabki, sest on “põrandaaluse raudtee” liige. Enne kodusõda päästis ta neegreid. Lool on ka lõpupuänt, mis annab sellele sügavuse. Kõigiti hea alternatiivajaloo jutt, oma Hugot (1996) väärt.
Teksti loeti soome keeles
Kristjan Rätsep

Võib-olla ajas eelmine arvustus mu ootused liiga kõrgeks, aga vaimustuda ma sellest loost ei suuda. Lihtsalt üks altajalooline jutuke, ei midagi meeldejäävat. Muide, kindlasti polnud tegu looma-, vaid reisivagunitega, küüditamisrong oli väidetavalt ehitatud Lincolni jaoks, ent pärast atendaati ta sandistus ja ei suutnud enam reisida. Loomavagunid olnuks muidugi teatud põhjustel märksa efektsemad, vähemalt meie lugejale...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Lugu, mida ma vist õigesti seedida ei oska. Alternatiivajalugu nagu sellest, mida oleks põhjakad lõunakatega teinud kui Lincoln oleks Boothi atendaadis ellu jäänud. Ja siis veel sellest, et underground railroadi korraldajad olid hästi suure südamega inimesed... Suhtumiseks sellesse teksti tuleks omada suhtumist neegerorjapidamisse vanas Lõunas. Paraku vist mind ei raputanud vajalikul määral.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Nüüd siis on hakanud ka eestikeelseid antoloogiaid poliitkorrektsuse põhimõtetest lähtudes koostama.

Eesti keeles käänatakse ikka McHugh, McHugh`, McHugh`d, mitte McHughi. Mismoodi seda viimast lugeda tuleks, mäkkhui?
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Loo sisu kohta on eespool kõik öeldud. Täiesti uue nurga alt kirjutatud alternatiivajalugu. Mulle meeldis, hoolimata sellest, et pika rongireisi kirjeldus kippus venima.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Lugu, mis võitis 1996. aastal nii Hugo kui Locuse auhinna ning kandideeris ka Nebulsle. Jälle üks klassikaline juhtum, mil saadud auhinnad võivad ainult paha-aimamatut eksiteele viia. Jutt on jama ning idee ka üsna otsitud. Ma kujutan ette, et sellise asjaga võiks mõni rahvusikes süümepiinades vaevlev saksa autor hakkama saada, aga mitte mõni ameeriklane. Igatahes, napp kolm
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Selleks vist peab USA ajalooga hästi kursis olema (olema näiteks haritud ameeriklane), et lugu ulmena nautida. Mina oma tavaeesti tasemega sinna ei küündinudki. Seda juttu lugedes ma näiteks tõemeeli arvasingi, et selliseid küüditamisi toimuski tol kaugel ajal. Mulle tundus tekst autentse ajaloolise kirjeldusena. Kahtlusi oli küll lugemise ajal. Näiteks, et miks ma loen seda siis ulmeantoloogiast. Arvasin, et ju see siis mingi alternatiivajalugu on. Ootamatu lõpp päästis selle loo. Hea puänt!
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles