Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Maniakkide Tänav ·

Taadeldus

(jutt aastast 1998)
http://www.algernon.ee/node/220

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1998; november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Maniakkide Tänav «Euromant» 2011

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
3
2
0
4
7
Keskmine hinne
2.375
Arvustused (16)
Rauli Rajande

Mõnusalt verine lugu pühendunud teadusemeeste tähelepanematusest ümbritseva maailma suhtes. Maniakkide Tänav, üks mu lemmikuid, ei petnud ootusi.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Eesti ulmes/õuduses üle keskmise lugu.Minu jaoks oli seal nii kena idee kui ka teostus. Mäng hullumeelsusega oli oivaline.Üldiselt, soovitan teistelgi lugeda, seda enam, et tegu on lühikese jutuga,mille lugemiseks ikka aega peaks jaguma.Mulle tundub nimet kirjatükk Maniakkide Tänava parima loona
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mis asi see nüüd olema pidi? Õudusjutt? Kui nii, siis ei suuda mina Maniakkide Tänavat kui õuduskirjanikku eriti tõsiselt võtta. Kohutavalt segane sisutu jama, mis pea valutama paneb, kui hakkad mõtlema sellele, millisele tasandile Eesti ulme küll liigitada. Tekst oli igati selle mehe tüüpiline. Taas kord küberneetilised hinged ja ohtralt verd ning nigelaid kirjeldusi. Võib-olla suudaksid need lood rohkem mõjuda, kui neid paremini kirjeldada? Panna nii öelda sügavamat tähelepanu selle vaikse verevoolu juurde? Detailsemalt? Mine sa tea, kõik on ju võimalik...
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

No kurat võtaks, see mentaalne küberneetika ajas mu juba "Teoloogia tudengi katse" ajal närvi, siis veel see. Ei ole suurem asi sellised jutud. Tundub, et see kirjanik kirjutab moto järgi, milleks on nimelt: mida rohkem verd ja rupskeid seda parem. Kuid paraku meeldib selline stiil vähestele. Pealekauba andis kirjutamis oskus andis väga palju norimist, oleks vähemalt hästi kirjutatud aga ei. Jõuame nii siis selleni välja, et M.T.-l on teooria, et jumal on küberneetik. Millist jura võib ikka puhuda. Varsti tehakse vist saatanast geenitehnoloog.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Mulle see lugu küll meeldis. Mitte niivõrd verelaskmine, aga see, et jutustamises avaldus ka jutustaja suhtumine jutustatavasse. Eriti see, kuidas jutustaja alatasa endale kinnitab, et "juhtub", kuigi võib uskuda, et ta pole päris kindel selles, et taolised asjad maailmas ikka kindlasti juhtuma peaksid.

Tagantjärele. Selle loo värskus, ehe ja süüdimatu pasunasse-andmine on autoril jäänud hilisemas ületamata. Katsed teha midagi "päris-kirjandusele" sarnasemat on paraku osutunud kahvatumaks. Selle tõdemusega tõstan hinde viiele. Palju paremaid lugusid eesti ulmes polegi (imho).
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Veel hullem kui "Teoloogiatudengi katse".Jube! Seni kõige hullem asi, mille otsa olen komistanud ja sisse lennanud.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Täielik jamps!! Ootasin Maniakkide Tänavast midagi paremat! Lool polnud mingit mõtet ja oli pealekauba halvasti kirjutatud ka! Polnud sellist kaasakiskuvust, mis oli teiste tema juttude juures, mida ma olen lugenud. See jutt oli minu arust täielik mõtetus. Selle lugemine ei andnud mulle midagi erilist juurde. Ainult halvustas Maniakkide Tänavat mu silmis!
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Minu meelest on see jutt paras soga, nagu "Teoloogiatudengi katsegi" samal teemal. Õnneks on Mant 13 aasta jooksul ikka kõvasti edasi arenenud.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Näedsa, Dragofor on 13 aastat tagasi juba kõik ära öelnud. Segane sisutu jama, mille ainus eesmärk oli rõhutada vere purskamist ja plahvatavaid päid. Paraku saab sedagi oluliselt paremini teha. Ma leian küll, et sel 14 aasta tagusel lool (või vähemalt ilmus ta esimest korda 14 aastat tagasi) oleks pidanud laskma tolmukorraga kattuda ja vaikselt jalaga kuhugi nurka eest ära haisemast lükata selle täiesti tarbetu reanimeerimise asemel mis nüüd tõi tuppa pahvaku sooja pussuhaisu.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Lihatükid Annelinna korteris ja siis see pea mis aina plahvatab ja plahvatab ja endiselt evib potentsiaali plahvatada! Üldiselt ma olen harjunud et plahvatus on lõplik lahendus. Mingi veetlus tekstil siiski nagu oli, peamiselt lineaarsuse järjekindla eiramise näol.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles