Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Elläi Tuulepäälse ·

Apelsinikollane

(jutt aastast 2004)

eesti keeles: antoloogia «Terra Fantastica» 2004

Tekst leidub kogumikes:
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
5
4
3
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (13)
Kristjan Rätsep

Küberpunklugu suurkorporatsioonide valitsetavast tulevikumaailmast ja ühiskonda "tehnilistel põhjustel" sobimatust kodutust tydrukust.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Hea lugu, millest on raske kirjutada... Väikese märkusena tahan öelda, et igasugused seosemaailma motiivid hakkavad ära tüütama. Mõeldagu juba mingi popim moodus välja, kuidas universumis korda luua. Aga lugu ise saab loomulikult igati väljateenitud viie. Tuulepäälse parim asi, mida on allakirjutanul seni olnud võimalust lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Minu jaoks selle kogumiku kõige huvitavam lugu. Ja - nüüd võib seda ehk juba öelda - selle aasta kõige huvitavam kohaliku päritoluga lugu.

Iseäranis kiidaksin stiili. Intensiivset ja kaasa elama sundivat. Kusjuures see kaasaelamine ei ole lihtne - sest peategelase tajud või lausa kogu olemus on pehmelt öeldes tavatud. Mis muidugi teebki selle talle heidetud põgusa pilgu põnevaks. Iga lugeja võib ise oletada, kellega/millega tegemist, kus juhtub, mis juhtub jne. See ei ole ju õigupoolest oluline. Kohtumine tundmatuga ongi üks ulme nn suurtest teemadest. Igivanadest teemadest - mis ometi on saanud värske väljenduse. Minu arvates on tegemist näitega 21. sajandi kirjandusest - sest eelmisel sajandil Eestis nii kirjutada ei osatud.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Võrreldes sama autori teise jutuga, mida ma lugenud olen ("Hüpe üle draakoni silma") on see ikka hoopis teine tase. Kui säärane ükskõik millises "hea ulme" antoloogias vastu trehvaks, ei paneks üllatusest kulmugi kergitama. Või kui, siis heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Ei oska ega tahagi kommenteerida. Ilmselt märgib hinne piisavalt täpselt, mida ma arvan taolisest kirjutuslaadist. Hinne on siiski palli võrra kõrgem, kui ma oleksin nõus ka intensiivse füüsilise piinamise järel andma hüppele üle draakoni silma.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Ei hakanud see lugu minu jaoks elama, kuigi tavaliselt mulle küberpunk meeldib. Maailm oli huvitav, hästi korraldatud ja teostatud, kuid tegelased üsna ilmetud. Ühiskonna hammasrataste vahele sattunud inimestest on kirjutatud vist aegade algusest saati ja ilmselt kirjutatakse edasi ka tulevikus. Samad probleemid, ainult butafooria erineb. Ka see jutt ei suuda millegi uuega silma paista. Korralikult teostatud, seda nüüd küll, kuid mitte eriti orginaalne. Leidlikud detailid ja huvitavad kirjeldused ei moodusta veel väga head juttu. Sellepärast ka neli.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Rüütel

Ma annan endale üsna hästi aru, et ma võibolla ei peaks üldse küberpungi peale oma aega kulutama (päris raiskamiseks ei taha seda ka nimetada, sest alamžanris on asju, mis mulle on vägagi meeldinud nii teksti kui filmina), aga kestvad kiiduavaldused ja taga igatsemine tegid paratamatult uudishimulikuks.
Hinne väljendab täpselt seda ükskõiksust, mida jutt tekitas. Lugesin ja lugesin ja ei saanudki üle-ega-ümber mõttest so what...? Võibolla peaks mul teistsugune ajuehitus ja reaalsustaju olema.
Teksti loeti eesti keeles
Triinu Meres

Neli miinus või kolm pluss, neli miinus või kolm pluss ..?
Mulle meeldisid loo ülesehitus, mõned head detailid peategelase kohta, tätoveeritud badass nunn ning suhtkoht õnnelik lõpp (v.a. lõpu-lõpupuänt, mis jäi täiesti arusaamatuks). Aga phmt loeb, et teadsin autorit kunagi Poogna-nimelises keskkonnas ja leidsin juba toona, et keelt ta valdab, ent samas tundsin tema lugude suhtes "kõik on segane, miski pole määratud, mul ei teki lugedes mitte üldpilti, vaid "nagunii millestki aru ei saa, nagunii kõik muutub suvaliselt, see lihtsalt ei köida" -ja nüüd lugedes tundsin üsna täpselt sedasama.
Ma ise olen rohkem "et lugu toimiks, on vaja seda ja seda ja nende asjade olemasolemise puhul on loogiline, et oleksid olemas ka too, too ja tooooo"-tüüp. Aga kui segasust on rohkem kui rubla eest ja enamik toimuvast on ja jääbki segaseks, mul tekib küsimus: "Miks seda lugu üldse jutustada?" 
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles