Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ambrose Bierce ·

eesti keeles: «Põrgusigidik»
«Mardus» 1996; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
3
1
2
3
0
Keskmine hinne
3.444
Arvustused (9)
Märt Laur

Tegevus, nii palju kui seda laastu mõõtu juttu mahtus, käib salapärastel asjaoludel surnud mehe ümber. Esimene veerand jutust kulub mõttetult põhjalikele kirjeldustele (uurimiskohtumise ruum, inimesed, inimeste riietus jne), mis ehk vaid 19. sajandi lõpu lugejates suutnuks meeleolu luua. Umbes poole peal jõutakse lõpuks juhtunu endani, mis antakse enamjaolt edasi nõrga dialoogina. Kõik see päädib äärmiselt mannetu puändiga. Masendavalt igav! Bierce`i aja(stu)l kirjutati ka paremaid jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Teist korda tuleb BAASis Bierce`i kaitseks välja astuda... Isegi teistkordsel lugemisel ei suutnud ma jutu juures leida ühtegi puudust. Iseäranis hea, kui palju nendele paarile leheküljele tegelikult on ära mahtunud: inimese pelgusest, uskmatusest, hirmudest, ignorantsusest ja sihikindlusest. Selline üle100 vanune scinece-horror, mis korralikult tehtud nii kompositsiooni, dialoogi kui visioonide koha pealt. Hea jutt ja hea, et Marduses ilmunud.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Vaat missugune veider jutt tuleb välja, kui füüsikat ei tunne. Ja vaat missugused veidrad asjad juhtuvad inimesega, kes haavlipüssiga nähtamatut elajat laseb. Ja vist sai isegi pihta, ah?

Jutt ei kaotaks midagi, kui esimene peatükk ära jätta. Teise peatüki põhjal mõtlesin panna kolme. Kolmas peatükk andis hindele mõttelise plussi taha, neljas tõmbas ühe hinde alla. 2+
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Polnud hea ega ka halb. Lugeda kõlbas, oli suhteliselt hästi välja kukkunud, kuid pean ausalt tunnistama, et mingit erilist muljet küll ei jätnud. Kindlasti oleks ka paremini saanud!
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Nojah, muidugi oleks selline elukas pidanud olema must, mitte nähtamatu. Ükski eelarvustaja pole millegipärast esitanud küsimust, et kellele nüüd seda viga omistada - autorile või tema kangelasele? Ei ütle ju jutustaja ehk narraator asja kohta ise midagi.

Mingil 19. sajandi lõpus kõnnumaal elaval mehel võiks ju olla igasugu imelikke arvamisi, kuid loo lõpus kirjeldatu on siiski natuke liiga naiivne. Teiselt poolt, vihjeliselt antakse mõista, et hukkunu ja tema külaline olid vähemalt kirjatundmises ümbruskonnas kõvad käed. Nii et kui Bierce ise polnudki füüsikas nii rumal nagu võiks lõpu põhjal esmapilgul arvata, ja tahtis kujutada tundmatu jõu meelevalda sattunud inimesi, kes püstitavad üksteise võidu reaalsusega ilmselgelt kokkusobimatuid teooriaid, ei tulnud see tal eriti välja.

Autori ülejäänud loomingu taustal võib muidugi eeldada, et nii peent eesmärki tal polnud, aga siiski tuleks olla ettevaatlikum tegelaste mõtete autorile ülekandmisel.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles