Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Siim Veskimees ·

Kuu Ordu

(kogumik aastast 2003)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2003

Sarjad:
Sisukord:
Hinne
Hindajaid
3
3
3
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (9)
Kristjan Sander

Nii palju kui mina aru saan, polnuks seda kogumikku antud kujul vaja teha ja nii olen ma ka autorile eraviisiliselt öelnud. Suur osa avaldatust on sealjuures täiesti kõbus materjal. Isegi "Saared..." on lõpuks siiski seeditav, hoolimata white man`s burden`i stiilis heietustest Madagaskari ja Mosambiigi teemal ja kurat teab kust energiat ammutavast raudmehest. Kogumik tevikuna kannab aga kiirustamise ja kokkuklopsimise märke, see on eriti viimase teose "Vesivõsu" puhul märgatav.

"Saared..." ja "Vesivõsu" on muust sisust oluliselt nõrgemad ja see tekitab mõtte, et Veskimees peaks Kuu Ordu teemal pikema puhkuse võtma (need tykid peaks olema ainsad, mis lähiminevikust pärinevad). "Vesivõsu" on sealjuures lausa masendav näide ummikusse jooksnud loomingulisest protsessist, milles autoril ei jätku julgust ja väge vigast last kuristikku heita.

Kokkuvõtteks, Kuu Ordu kogumik kui nähtus on kahtlemata tervitatav, aga mina oleksin autori asemel selle avaldamise sättinud järgmisesse jõuluhooaega ja vahepeal pool aastat muude asjadega tegelenud. Sellest tõdemusest ka hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Hiljem kirjutatud installatsioonid - "Saared kui säravad kalliskivid" ja "Vesivõsu" on varasemast materjalist kõvasti üle. Mis on hea, sest näitab Veskimehe arengut. Jäin aga mõtlema, et kuidas näiteks peaks kirjandusõpetaja koolis "Kuu ordut" käsitlema. Üks võimalus oleks lasta kirjutada kirjand Kuu ordu ideoloogiast ja sotsiaal-poliitilistest oludest Maal, mis ordu tekkeni viisid. Sel on aga vähe ühist kirjanduse õppimisega? Referaat Kuu ordu tehnoloogiast? See kuuluks pigem füüsikatundi. Kirjand teemal "Luuraja Shunkto elu mõtte otsinguil"? Kirjand teemal "Chadis - melanhoolik või seksmaniakk"? Ja ühesõnaga nii edasi. Mina ei oskaks "Kuu ordut" kirjandustunnis käsitleda. "Kuu ordus" on liiga palju tegelasi ja nad kõik on ühesugused. Kujutan ette, kuidas Veskimees oleks kirjutanud "Tõde ja õigust" - kogu see Vargamäe ja ümbruskondne kamp oleks kolm-neli korda suurem ja veedaks aega pikkade ja detailsete jutuajamistega atrade, soode kuivandamise ja vikatikonstruktsioonist ning vahepeal ollakse vahekorras kõigi külatüdrukutega. Mida ma tahan öelda on see, et "Kuu ordus" oleks võinud olla 1-3 peategelast.

"Nelja" teenib tsükkel peamiselt ideoloogia pärast, millega on minu meelest kõik korras. Pole siin mingit propagandat! Või kui kirjanik oma seisukohti ei propageeri, siis kes peaks seda tema asemel tegema? Aga nii paksu raamatut ainult ideoloogia, madina ja tehnikaga välja ei venita.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Sama nurin mist teistelgi:
tegelased nägid välja nagu mündialbum erinevatel aastatel välja lastud 1-e, 2-e ja 3-ekopikalistest. Liialt ilmetud, oli lihtne segi ajada nende iseloome ja isegi sugu. Aegajalt tuli tahtmist lehti tagasi lapata ja vaadata, et mida keegi eelnevas loos tegi, kuid tavaliselt selgus, et see ei tasu vaeva. Ilmetust selgitab ehk see, et kõik Kuu Ordu omad olid "tublid ja võimekad", kuid siiski on ebatavaline, et nende haridussüsteem täiesti ühesuguse laubakujuga tegelasi vorbib.

Siiski tuleb mainida, et kohati leidus päris huvitavaid situatsioone, mida sai huviga lugeda. Samuti meeldisid mõned "ulmenaljad", näiteks nagu: "Saabus aluse pardale sellise sünge pilguga, et satelliit jõnksatas 2 kilti allapoole"
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Pean seda seni ilmunud Veskimehe teostest parimaks, sellepärast annan ka "5", kuigi miinusega. Mulle meeldis just raamatus edastatav sõnum, kuigi teostus oli nagu ta oli. Teostus pole kehv, aga omad vead, millest eespool arvustajad on kirjutanud, tal siiski on. Samas lugemise käigus harjusin ma Veskimehe võib-olla natuke kohmaka stiiliga ning kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa lugemisvaraga.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Lugemist küll eriti ei kahetse, kuid paraku osutusid sellesse kogumikku sattunud lood pahatihti tüütavateks ja igavateks. Kiita võib tõesti seda, et Veskimees on loonud oma tulevikumaailma, milles toimuvat suudab ta haarata ja kontrollida ning kus ilmnevad selgelt tema isiklikud veendumused ja tõekspidamised. Kahjuks on aga see ilukirjanduslikust vaatevinklist vaadates kirja pandud suhteliselt tuimalt ja ebahuvitavalt. Samas onn ilmne, et potentsiaali autoril on ja tõtt-öelda olen tema teisi, Kuu Ordu tsüklisse mittekuuluvaid teoseid paremini hinnanud. Täiesti maha teha seda üllitist siiski teha ei soovi, mitmeid häid leide oli, ka oli hea võimalus kompaktselt tutvuda antud tsüklisse kuuluvate tekstidega. Hinne siiski väga kesine "kolm" ja ausalt öelda päästab kehvemast hindest vaid asjaolu, et tegu Eesti autoriga ja mõnes mõttes teerajajaga.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Neli on kindel. Veskimees kirjutab tõepoolest kuivalt ja kohati ka ebahuvitavalt, samuti tektab tema tegelaste paljusus tihti segadust, kuid üldkokkuvõttes on tegu päris mõnusa ja vaeva väärt lugemisvaraga. Kindlasti oleks tulnud kasuks natuke põhjalikum toimetajatöö nii autori enda kui päris toimetaja poolt, kuid ilmselt oli vaja asi kiiresti trükki anda. Igatahes, nagu ma juba ütlesin, kindel neli.
Teksti loeti eesti keeles
Luuraja

Mina ei kavatse antud teose lugemist kuidagi kahetseda. Veskimehe nägemus tulevikuilmast on võimas ja kirja pandud õigel jõhkral moel. Annan au - ruumiooper ja tulevikunägemus sellist hakitud stiili kasutades edukalt kokku kirjutada nii, et lugeda on ühekorraga huvitav, mõnus kui ladus tõotab esimest eesti tõelist ulmekirjanikku.Viis kahe plussiga
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles