Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Andreas Eschbach ·

Die Haarteppichknüpfer

(jutt aastast 1985)

ajakirjapublikatsioon: «Flugasche» 1985; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Juuksevaibakudujad»
antoloogia «Nekromanteion» 2011

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
2
4
0
0
Keskmine hinne
4.167
Arvustused (12)
Jüri Kallas

Lühike ja väga mõjuv jutt.

Ostvanil on suur pere: palju naisi, poeg ja palju tütreid. Ostvan on vaibakuduja, kuid see kõik pole tähtis ... vähemasti esialgu.

Selgub, et üks Ostvani naistest on taas õnnistatud olekus. See ongi loo sõlmituse aluseks, sest kui sünnib poeg, siis Ostvan tapab selle – vaid ühel pojal on põhjust elada. Selline on Jumala seadus. Ostvani ainus poeg Abron nimetab tülihoos seetõttu Jumalat julmaks, kuid ega seetõttu see seadus tema elu mõjutamata jäta...

See jutt oli Andreas Eschbachi debüüttekst ning selle jutu taha on juba hulk omamüüti tekkinud. Väljaanne, kus jutt ilmus on sihuke tudengiajakirja moodi üllitis ning ilmus see lugu seetõttu, et Eschbachi semust toimetajal oli väärt materjali vaja. Jutt sai tõesti hea, sest autor on ikka ja jälle kohanud lugejaid, kes seda ammust juttu mäletavad. Tõttöelda, on nii mõnigi Escbachile isegi ette heitnud, et miks ta jutust romaani kirjutas – jutt on ju sõna-sõnalt samanimelise romaani esimene peatükk. Kritiseerijad väitsid, et jutt jättis sellise lõpetamata tunde, et võisid lõputult ise edasi mõelda ... ja et romaan justkui olevat läinud vales suunas. Ei tea, pole romaani veel lugenud, aga arvan, et autor tegi siiski õieti, et asja romaaniks edasi arendas ... sest romaan on ju metsikult menukas.

Lugesin juttu inglise keeles, kus ta Doryl Jenseni tõlkes kandis pealkirja «Carpetmaker`s Son» ja ilmus ajakirja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2001. aasta jaanuarinumbris.
Teksti loeti inglise keeles
Krafinna de Kraax

Esimene tutvus Eschbachiga oli meeldiv. Lugesin seda juba hulk aega tagasi. Seepärast ei suuda meenutada muud kui muljet. Oli. Täitsa oli.
Teksti loeti saksa keeles
Tarmo Õuemaa

Jutt on tõesti väga hea. Kõigest mõni lehekülg pikk, nii et mul ei ole eelarvustajatele midagi lisada, kui ainult puänt välja rääkida. Sel poleks mõtet, eks.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Selle jutu kõige parem omadus on tema lühidus. Noore inimese debüüdi kohta täitsa korralik, lajatab hästi ja liigse ilutsemiseta. Kui mõni literatuuritsev autor oleks kõiksugu käändeid ja väändeid juurde nikerdanud, ega siis parem poleks saanud. Sellepärast suhtun romaani eelarvamustega. Miks "kolm"? Esiteks on lugu, nagu Ats õigesti märkis, siiski üle mõistuse jabur ja ebarealistlik. Teiseks on see väga selge ühe mõtteviisi programmiline avaldus - ideoloogiline penalt väravasse, kust autor on igaks juhuks ka kollkipri eemaldanud.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Pealkiri ütleb selle loo kohta kõik ära. Ühelt poolt väga hästi teostatud lugu, kuid teisalt... noh, ütleme pehmelt, et ka scifis esineb pseudolahenduste otsimist pseudorobleemile, st ega selle loo setting ju tobedam pole, kui panna opossumid seibi tassima, aga ega midagi nii jaburat sellest ka paremaks ei lähe, kui tegevus kuhugi tähtedele tõsta...

Ja kui aus olla, siis on mul selle looga veel 1 raskus -- ma nimelt uurisin paar aastat tagasi põhjalikumalt, mida saksa ulmest tasuks eestindada ja 1 kaalutav oli romaan, mille 1. peatükiks see jutt on. Siis ma sain kusagilt võrgus mingeid arvamusi ja kusagilt ka teksti, mida diagonaalis lugesin; liiga vähe, et julgeksin arvustust kirjutada, kuid kogu selle vaibakudumise point oli minu jaoks nii talumatult lapsik ja ajuvaba, et sinna mu huvi surigi...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Lugu sisaldab endas mõttetute traditsioonide naeruvääristamist ja teeb seda korralikult, nii et ma ei saa talle maksimumhindest vähemat anda. Eks imelikke kombeid ning traditsioone ole reaalses maailmaski küll ja küll, autor on lihtsalt loole fantastilise vindi peale keeranud. Ju ma siis olen Kriku mainitud "ühe mõtteviisi" toetaja, aga igatahes mulle lugu meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Noh, ega sel laastul ju viga tegelikult polnud, paraku leian ma et laast on totaalselt mõttetu vorm mingi ilukirjandusliku idee edasiandmiseks. Ütleme nii, et äratas huvi küll selle romaani vastu, paraku oskan ma saksa keelt ainult "Juden Raus" ja "Hände Hoch" ja ehk paar-kolm fraasi veel ja kogu lugu. Nii et kui keegi hea inimene seda romaani tõlkida ei võta, siis lugemata ta jääb.

Aga jutt jah, liiga lühike ja veidike tobe science fantasy. Mu arust tundub ka juustest vaip ilgelt rõve ja arvestades et selle eest sai veel sellise hinna, mille eest terve elu elada sai, siis ma tahaks tõepoolest veidike tolle maailma majandusega lähemalt tutvuda.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kui jutu idee juttu kannab, siis mind igasugused ebaloogilisused ja muud küsitavused ei häiri. Selle jutu idee kandis seda juttu väga hästi. Klassikaline uus versus vana mõttekäik, mille autor väga hästi välja mängib koos täiesti korraliku lõpplahendusega. Mina igatahes romaani küll loeks, kui see mulle kätte satuks. Tugev neli
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Põhiline küsimus, mis mul lugedes tekkis, oli: kus on ulme? On mingeid ähmaseid viiteid sellele, et tegemist on mandunud tsivilisatsiooniga. Kuid selliseid viiteid on vähe ja ulme osakaal jutus pea olematu. Peale loo lõpetamist olin tükk aega hämmingus: iseenesest on tegemist hästi kirja pandud tekstitükiga, kuid oma olemuselt sobiks see rohkem näiteks "Tuhande ja ühe öö" muinasjuttude hulka, kui ulmeantoloogiasse.

Minu meelest pole nüüd, kus see lugu on vaid esimeseks peatükiks terviklikust ulmeromaanist, mingit õigustust selle eraldiseisva väheulmelise tükikese tõlkimiseks ja avaldamiseks. Romaani aga loeks võib-olla isegi küll...
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles