Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Vend Rus

(jutt aastast 2002)
http://algernon.ee/vend_rus

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2002; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Hathawareti teener» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
8
2
7
0
0
Keskmine hinne
4.059
Arvustused (17)

Hea lugu, mis kindlasti kuulub Hargla loomingu paremikku. Juhul, kui tulevase kogumiku ülejäänud materjal oleks samal tasemel, saaks sellest arvatavasti esimene IH teos, mille ostan.

Muuseas ei saa ma eriti aru, miks Raul seda õudusjutuks nimetab... St ma ei usu, et see autori kavatsuste järgi oleks üldse kuidagimoodi õudne olema pidanud. Õudusjutuna oleks tegemist tõesti läbikukkunud üritusega, sest mingit õõva tekitada see küll ei suutnud ja kroonikastiil pole selleks ka kõige sobivam -- kuid nagu öeldud, minu arvates pole sellel õudusega suurt midagi pistmist. Ega`s kõik lood, milles Vanapaha tegutseb, veel õudus ei ole. Minu arvates on see lihtsalt üks hea üleloomulikuga segatud ajaloohõnguline ja väljapeetud lugu.

Teine asi, mis Rauli arvustusega kuidagi ei haaku -- jutt saab punkti juurde veel selle eest, et suur ja paks raamat Necronomicon ei olnud... ;)

Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest on see üks üsna keskpärane õudusjutt Harglalt. Mõne üksiku helge hetkega. Teaseriks eriti kummaline valik.

Pikemalt ei kommenteeri, sest

1) takistavad teatavad professionaalsed nüansid;

2) lugesin ma seda vist umbes aasta tagasi ja enne "analüüsi" kirjutamist, peaks üle lugema.

Sorry!

Teksti loeti eesti keeles

Peale pan Gropowski lugude jutt, mida nautisin. Ja mu meelest eelmine kogu oli ka täitsa seeditav, ei jätnud kõrvalnähtusid ega midagi.

Sümpaatne oli see, et kristlus ja sellega kaasnevad nähud nagu ordud ja muud vennas-,õeskonnad olid suht asjalikult ja ilma otsese negatiivse varjundita esitatud. Autori hoiak kristluse suhtes on muidu üsna selge ja arusaadav, aga siin jutus ei olnud see forsseeritud ja just see mitterõhutamine meeldis mulle. Kuna lugu ise on vist üsna fifti-fifti tõepärane, siis tuleb Harglale au anda, et ta keskaegset materjali osavalt kasutades on ilusti ka enese mõtteid sinna juurde lisanud ja tulemus on hää.

Teksti loeti eesti keeles

XVI sajandi algupoolel hakkab Taanis Esrumi kloostri tsellaarius (=laekahoidja?) Heicko kahtlustama, et kloostri kokk Rus mehkeldab saatanaga ja on oma võrku püüdnud juba abti Sveni.
Teksti loeti eesti keeles

Vastukäiv on Hargla juures see, et lp. autor harrastab jutte ehitada Ühele lausele/mõtteterale. Seekord siis oli fraas selline: "Saatan on inimesest suurem." Eeltöö nii ajaloo kui sõnavara vallas on tunda, läbimõeldud tekst niisamuti. Kuigi I.H. on andnud teistele noor-ulmekirjanikele n.ö. pika puuga, ootan t`alt midagi enamat... miks muidu ma lühiromaanidele kõrgemad hinded olen pannud?
Teksti loeti eesti keeles

Paraku pean ytlema, et mitte midagi ytlev lugu. Kahtlemata hästi kirjutatud ja ei saa öelda, et sisu kui selline puuduks, kuid hämaraks jääb, et milleks seda vaja oli. Hargla EI PEA t6estama, et ta hästi kirjutab, se on niigi selge (v6i vaidleb keegi vastu???). Ehk ongi häda selles, et tema enda poolt on latt suht k6rgele aetud ja nyyd pyyab ta (ehk ka mitte päris teadlikult?) vana rasva peal elada. Paraku tuletan meelde Indrekule, r6hudes tema kulinaarsetele teadmistele, et vana rasva kasutamisel on teatavad ohud ja l6puks v6ib asi lausa hapuks minna.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku, kus jutt ilmunud, parim lugu! Vormilt pretensioonitu, kuid sisult bulgakovlik. Kujutan ette, millise laia muhelusega Woland & Co vend Rusi kloostris müttamist jälginud oleksid...

Ja see suur raamat seal lõpus - see väärib eraldi viit.

Teksti loeti eesti keeles

Ilma erilise väärtuseta lugu, mida võib vabalt võtta autori näpuharjutusena. Pole seal muljetavaldavaid tegelasi, erakordselt huvitavat sündmustikku ja meeldejäävat sõnumit. Täiesti tavaline ajaviitekirjandus, mis ununeb juba paari päeva pärst peale lugemist.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt kuulub arvatavasti Harlgla paremikku. Vend Rus oli selline rõve kuju, kellele sarnast võib leida mõnes Maniakkide Tänava loos. Kuid Hargla erineb Maniakkide Tänavast selle tõttu, et on mitu korda parem.

Vend Rus oli üks esimestest Hargla lugudest, mida ma lugesin. Kui ma paari kohta mõnele sõbrale jutustasin ütlesid, et see on rõve, kuigi ma ei saa pihta mis võiba ühes heas jutus rõvedat olla?! Igatahes lahe jutt jne.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles