Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Banguolis Balaševicius ·

Netikras milijonierius

(jutt aastast 1979)

eesti keeles: «Ebamiljonär»
Banguolis Balashevicius «Kümme tuhat Einsteini» 1982

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
1
2
1
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)
Jüri Kallas

On ameerika väikelinn... linnas on üks kerjus, kes tuleb vaevu ots-otsaga kokku. Tulevikus otsustab üks tudeng teha minimaalse vajaliku muutuse ning anda kerjusele hästi palju raha.

Kuidas käitub see sotsiaalsel redelil kõige alumisel pulgal olev, kui ta ootamatult satub kõige ülemisele pulgale? Kas ta hakkab parandama ka teiste elujärge?... nii vähemasti oletab üliõpilane tulevikust.

Jim (see kerjus) aga...

Erilise võlu annab jutule see teatav nukker-koomiline jutustamislaad, mis muudab omal kombel totraks ka tulevikus asuva kommunistliku ühiskonna. Selge on see, et nõukogude (leedu) kirjaniku teoses pidi kapitalistlik USA totter olema. Autori teeneks on aga hoopis see, et ega ka kommunistlik ühiskond eriti inimsõbralikum pole... mina isiklikult ei suuda küll säherdust eksperimenti eriti inimlikuks pidada... moraalist ma parem ei räägigi.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Eespool juba kõik olulisem ära räägitud. Ega muud siin öelda polegi. Vähemasti on tegu lugejatelt natuke mõtlemisvõimet eeldava jutuga. Kes veel lugenud pole, sellel soovitaks see kogumik "Kümme tuhat Einsteini" kindlasti üles otsida. Lisaks sellele loole seal ju veel kaks suurepärast teksti.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Ammu loetud aga mäletan hästi üllatust, et Leedust nüüd äkki nii võimekas tegija. Lihtsa, mõjuva ja suurepärase iroonilise puändiga loo eest "viis". Isiklikult näen loo väärtust just nüüdsel ajal suuremana. Jänkimaa on ka endise nõukogudemaa elaniku jaoks oma helgema poole minetanud ja sestap, minu jaoks, vähemasti, ka USA setting nagu rusikas silmaauku.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Mõnus jutt. Nojah, eks see Jim oli vist päris kibestunud vennike. Nii vähemalt ilmneb esimesest lõpuvariandist. Tegelikult oleks ta võinud rikkaks saades, kättemaksmise asemel hoois tõesti midagi teiste kerjuste heaks teha. Ma ei saa aru, miks seal Ameerikas kõik, kes rikastuvad hulluks lähevad. Aga tegelikult oli üpris huvitav lugeda, kuidas ta kõiki varem temaga üleolevalt käitunuid ninapidi vedas. See tuleviku maailm oli natuke veider, mingi tudeng teeb uurimistööd ning läheb ja muudab nagu muuseas aega. Hea oli see, et autor ei hakanud seal nendest tulevikuinimestest jahuma. Hindeks paneks "5-".
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kui loogiline on, et sellist eksperimenti üldse lubatakse sooritada. Eriti veel ülikoolis. Ma arvan, et mitte eriti.Ja kas tõesti võib kibestumus mõjutada inimese käitumist nii, et see kogu oma hiigelsuure kapitali mingi totra kättemaksuplaani peale ära raiskab. Sellise raha eest oleks võinud ikka märksa rafineerituma plaani koostada.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Nõukogude Leedu kirjaniku ettekujutus, mis juhtub USAs sandi kerjusega, kui talle anda 450 miljonit dollarit. See iseenesest oli jutu muhedam osa. Mind häiris hoopis rohkem see raamtekst. Ma ei usu, et ta meelega tuleviku üliõpilase ja juhendaja nii totakasse valgusse pani.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles