"The Courts of Chaos" on kroonikate esimest poolt lõpetav raamat ja mõnevõrra erineb eelnenud osadest. Kõigepealt praktiliselt puuduvad eelnenud sündmuste kirjeldused ja hinnangud, seega ilma eelnenud osade lugemiseta jääb see osa tõenäoliselt üsna arusaamatuks (või vähemalt arusaamine on hoopis teine). Nagu kohane lõpuosale, ei ole "big surprise", mis tekitaks rohkem küsimusi kui vastuseid, hoopiski tõmmatakse kokku eelnenud osade lahtised otsad. Kuigi on küllalt palju juttu Kaosest, ei jää lahtiseks ühtegi pakilist või põletavat probleemi, seega üks ring kroonikates saab täis. Teiseltpoolt on juba tunda, et järgnevad sündmused on seotud just Amberi ja Kaose vahekorraga. Mind mõnevõrra häirisid pikad peegeldustes liikumiste ja ka muude toimingute kirjeldused, eelnenud osades olid need meeldivalt lakoonilised.

Teksti loeti vene keeles

Indrek Hargla

20.03.2000, kell 16:02

Amberi esimese poole finaal. Viis kroonikat aga õnneks veel tulemas. Sisust sedapuhku tõesti rääkida ei saa, sestap katsuks teha kokkuvõtted saaga esimest poolest. Kummati see üsna keeruline. Olen püüdnud enda jaoks vastata küsimustele, et miks siis Amber nii hea on? On’s siin mingid igikestvad kirjanduslikud probleemid; inimsuhete süvakäsitlus; ulmeaines, mis annaks meile meist uue pildi; mingi seniolematu vaatenurk…? Või tegu lihtsalt suurepärase stiili ja keelega kirja pandud haarva looga, millest igaüks võib leida, mida soovib ja mis ei pretendeerigi olema miski uus sissevaade inimhinge. Pole ju tegelased niiväga inimesed ka…

Kui proovida üldistada, siis ehk nii: Et Amber on lugu tegelaste võitlusest millegi saavutamiseks. Ja lugu vahendite ning võimaluste leidmisest, motiividest ja tagajärgedest. Peamiselt aga lugu Võimust, miks seda tahetakse, ja milleks selle nimel valmis ollakse. Võitlus Amberi trooni ümber aga kisub peagi võitluseks Amberi püsimajäämise eest. No võib edasi mõlgutada aga suuremat tarka mõtet ma vist välja lugeda ei oskagi. On’s see üldse vajalik? Kui loed ja oled rahul, kohe ropult meeldib, siis milleks veel targutada, et miks meeldib?

Esimese poole parimaks osaks pean “Avaloni”. See ka vist kõige pikem ja hõlmab seiklusi mitmetes maailmates. Osasid on üksikult hinnata raske, kuigi mingid eraldiseisvad süzheeliinid ikka joonistuvad välja küll. Oberoni käsi, näiteks…jne Ehk “Courts” on tõesti pisut lahjam, lõpp ikkagi ja enm ei näe me siin seda mõnusalt energilist Corwinit. Aga paneme “viie” ära, peamiselt siis kogu sarja esimest poolt silmas pidades.

Teksti loeti inglise keeles

Annaliisa

25.11.2000, kell 01:47

Vist mu lemmik.Iga järgnenud osa pean lemmikuks nii et kõik on suurepärased.Erines stiili poolest teistest. Polnud sellist tegevust nagu eelenevates osades ühest kohast teise sekunditega.

Meeldis lugeda Corwini mõtteid.Kirjanik kirjeldas suurepäraselt Corwini laburündi tegemist, ta tundeid, mõtteid, valu, filosoofiat.

See osa on minu meelest väga kurb. Oberoni surm, Corvini troonist loobumine, Tähe surm ja Deidre surm. Lemmik kohaks on Deidre hukk.Kirjanik kirjutas nii hästi Corwini valu ja meeleheidet. Mulle igastahes tulid pisarad silma kui Corwini lemmik perekonna liige hukkus. Veel see koht kus Corwin viis Randomit läbi kohtuniku juveeli ja väsis ning otsustas viimase jõuni lõpuni minna, et Random saaks elada. Ja kuidas ta ei jõudnud enam ja otsustas seal surra. Kogu see värk kuidas peaaegu keegi ei saanud teada, et ta uue laburündi tegi ja ta füüsiline nõrkus, hingeline väsimus. Selles osas oli väga hästi tulnud välja Corwini üksindus.

Uus kuningas on tore valik aga ma pole siiani kindel kas jään rahule sellega et Corwin kuningaks ei hakanud. Nelja eelneva osa mõte muutub siinses raamatus sellel hetkel kui ta otsustab troonist loobuda. Pole tüüpiline lõpp nagu esimese nelja osa lõpus arvad et Corwin võtab trooni, saab ilusa naise ja elab õnnelikult kuni surmani.

Jumaldan seda osa. Sest vähesed, väga vähesed raamatud lähevad inimesele nii hinge.

Sain laenuks inglise keelse tõlke! Jesss!! Suurepärane oli!!! (esma trükk)

Teksti loeti vene keeles ja inglis keeles

Kristjan Ruumet

27.12.2000, kell 04:46

Taavi Kalju aka Ghilderich

23.03.2002, kell 22:56

Niisiis on esimene pool Amberi kroonikatest oma finaali leidnud. Siin osas tõmmatakse otsad ilusti kokku ja vahes avatakse natuke ka otsi kroonikate teise poole jaoks. See osa on natuke erinev (ja võib-olla seepärast ka nati kehvem) kui eelmised. Siin pole enam tagasivaateid eelmistele osadele, samuti ei tõuse enam eriti suuri uusi probleeme, situatsiooni muutusi ega ka pöördeid tegelaste suhetes. Selle asemel tõmmatakse otsi kokku. Samuti on siin väga põhjalikult kirjeldatud Corwini reisi Varjudes (ja neid Varje endid), millest eelmistes osades on põgusalt üle libisetud. See osa raamatust muutub kohati natuke igavakski. Aga kokkuvõttes ei tahaks sellele raamatule siiski alla viie anda, olgu siis viis paari miinusega.

Teksti loeti inglise keeles