Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

The Courts of Chaos

(romaan aastast 1978)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1977; november – 1978; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kaose kojad»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
10
4
2
1
0
Keskmine hinne
4.353
Arvustused (17)

"The Courts of Chaos" on kroonikate esimest poolt lõpetav raamat ja mõnevõrra erineb eelnenud osadest. Kõigepealt praktiliselt puuduvad eelnenud sündmuste kirjeldused ja hinnangud, seega ilma eelnenud osade lugemiseta jääb see osa tõenäoliselt üsna arusaamatuks (või vähemalt arusaamine on hoopis teine). Nagu kohane lõpuosale, ei ole "big surprise", mis tekitaks rohkem küsimusi kui vastuseid, hoopiski tõmmatakse kokku eelnenud osade lahtised otsad. Kuigi on küllalt palju juttu Kaosest, ei jää lahtiseks ühtegi pakilist või põletavat probleemi, seega üks ring kroonikates saab täis. Teiseltpoolt on juba tunda, et järgnevad sündmused on seotud just Amberi ja Kaose vahekorraga. Mind mõnevõrra häirisid pikad peegeldustes liikumiste ja ka muude toimingute kirjeldused, eelnenud osades olid need meeldivalt lakoonilised.
Teksti loeti vene keeles

Amberi esimese poole finaal. Viis kroonikat aga õnneks veel tulemas. Sisust sedapuhku tõesti rääkida ei saa, sestap katsuks teha kokkuvõtted saaga esimest poolest. Kummati see üsna keeruline. Olen püüdnud enda jaoks vastata küsimustele, et miks siis Amber nii hea on? On’s siin mingid igikestvad kirjanduslikud probleemid; inimsuhete süvakäsitlus; ulmeaines, mis annaks meile meist uue pildi; mingi seniolematu vaatenurk…? Või tegu lihtsalt suurepärase stiili ja keelega kirja pandud haarva looga, millest igaüks võib leida, mida soovib ja mis ei pretendeerigi olema miski uus sissevaade inimhinge. Pole ju tegelased niiväga inimesed ka…

Kui proovida üldistada, siis ehk nii: Et Amber on lugu tegelaste võitlusest millegi saavutamiseks. Ja lugu vahendite ning võimaluste leidmisest, motiividest ja tagajärgedest. Peamiselt aga lugu Võimust, miks seda tahetakse, ja milleks selle nimel valmis ollakse. Võitlus Amberi trooni ümber aga kisub peagi võitluseks Amberi püsimajäämise eest. No võib edasi mõlgutada aga suuremat tarka mõtet ma vist välja lugeda ei oskagi. On’s see üldse vajalik? Kui loed ja oled rahul, kohe ropult meeldib, siis milleks veel targutada, et miks meeldib?

Esimese poole parimaks osaks pean “Avaloni”. See ka vist kõige pikem ja hõlmab seiklusi mitmetes maailmates. Osasid on üksikult hinnata raske, kuigi mingid eraldiseisvad süzheeliinid ikka joonistuvad välja küll. Oberoni käsi, näiteks…jne Ehk “Courts” on tõesti pisut lahjam, lõpp ikkagi ja enm ei näe me siin seda mõnusalt energilist Corwinit. Aga paneme “viie” ära, peamiselt siis kogu sarja esimest poolt silmas pidades.
Teksti loeti inglise keeles

Vist mu lemmik.Iga järgnenud osa pean lemmikuks nii et kõik on suurepärased.Erines stiili poolest teistest. Polnud sellist tegevust nagu eelenevates osades ühest kohast teise sekunditega.

Meeldis lugeda Corwini mõtteid.Kirjanik kirjeldas suurepäraselt Corwini laburündi tegemist, ta tundeid, mõtteid, valu, filosoofiat.

See osa on minu meelest väga kurb. Oberoni surm, Corvini troonist loobumine, Tähe surm ja Deidre surm. Lemmik kohaks on Deidre hukk.Kirjanik kirjutas nii hästi Corwini valu ja meeleheidet. Mulle igastahes tulid pisarad silma kui Corwini lemmik perekonna liige hukkus. Veel see koht kus Corwin viis Randomit läbi kohtuniku juveeli ja väsis ning otsustas viimase jõuni lõpuni minna, et Random saaks elada. Ja kuidas ta ei jõudnud enam ja otsustas seal surra. Kogu see värk kuidas peaaegu keegi ei saanud teada, et ta uue laburündi tegi ja ta füüsiline nõrkus, hingeline väsimus. Selles osas oli väga hästi tulnud välja Corwini üksindus.

Uus kuningas on tore valik aga ma pole siiani kindel kas jään rahule sellega et Corwin kuningaks ei hakanud. Nelja eelneva osa mõte muutub siinses raamatus sellel hetkel kui ta otsustab troonist loobuda. Pole tüüpiline lõpp nagu esimese nelja osa lõpus arvad et Corwin võtab trooni, saab ilusa naise ja elab õnnelikult kuni surmani.

Jumaldan seda osa. Sest vähesed, väga vähesed raamatud lähevad inimesele nii hinge.

Sain laenuks inglise keelse tõlke! Jesss!! Suurepärane oli!!! (esma trükk)

Teksti loeti vene keeles ja inglis keeles

Niisiis on esimene pool Amberi kroonikatest oma finaali leidnud. Siin osas tõmmatakse otsad ilusti kokku ja vahes avatakse natuke ka otsi kroonikate teise poole jaoks. See osa on natuke erinev (ja võib-olla seepärast ka nati kehvem) kui eelmised. Siin pole enam tagasivaateid eelmistele osadele, samuti ei tõuse enam eriti suuri uusi probleeme, situatsiooni muutusi ega ka pöördeid tegelaste suhetes. Selle asemel tõmmatakse otsi kokku. Samuti on siin väga põhjalikult kirjeldatud Corwini reisi Varjudes (ja neid Varje endid), millest eelmistes osades on põgusalt üle libisetud. See osa raamatust muutub kohati natuke igavakski. Aga kokkuvõttes ei tahaks sellele raamatule siiski alla viie anda, olgu siis viis paari miinusega.
Teksti loeti inglise keeles

Saab viie, kuna mulle meeldis Corwini teekonna kirjeldus (et Corwin ennast sellel jälle ajukääbikuna näitas, on iseasi -- vaja sõita ruttu-ruttu ilma otsa ja maailm päästa, tema aga hakkab mingite suvaliste tolgustega kuskil lihtsalt jooma). Kui täpsustada, siis Puu, Näo ja Linnu pärast. Mis aga absoluutselt ei meeldinud, oli mõttetult pikakss venitatud lõpp -- kogu aeg räägiti, et torm on kohe-kohe kohal, ometi tegelastel jätkus aega veel tuhandeks ja üheks tegemiseks, lõkkeõhtuks ja jutuveeretamiseks. Kollivuudilikuks paha-paha tegelase pagemiseks inimkilbi taha, kadunud-poja-ja-isa stseenideks ja niisama mulinaks. Nendessamades filmides kipub ka nii olema, et tornaado, maffia vms asi juba kukil, kuid ometi leiavad tegelased, et on kõige õigem moment perekonnasuhete analüüsi süübida või pateetilist oratoorikat harjutada. Ajab pehmelt öeldes südame pahaks. Aga noh, olgu kõigil ämberistidel hea meel, las olla mult üks viis ka selle sarja teosele.

19.04.2004: Hinne jääb samaks, aga esimest korda ajaloos olen ma Toomas Aasaga sisuliselt nõus.

Teksti loeti eesti keeles

Tõsiselt nüri osa Amberi kroonikas. Terve raamat on üks suur kirjelduste jada ja kohati jääb mulje nagu autoril oleksid vahepeal ideed otsa saanud. Ps. Corwin kohtab oma teekonnal mingeid kääbikuid - "Whats That All About"???
Teksti loeti eesti keeles

Mõnikord mulle meeldib, kui ränne on jabur ja linnud filosofeerivad. Pean seda Amberi siiamaani loetud asjadest (esimene tsükkel) kõige paremaks.
Teksti loeti eesti keeles

Sõdalasekultuse ja hipiliku LSD-tripi kokkusegamine annab päris naljaka tulemause. Vähemalt pole boreaalne:). No see viis on veidi miinuseline.
Teksti loeti eesti keeles

Corwini seiklused meeldivad mulle kõik ja mu kindel arvamus on, et Corwini sarja suudavad, vaid vähesed teised sarjad varjutada. Selle loo juures meeldis mulle just see, et kõik kõik küsimused said vastused. Raamatud, kus jääb tuhat küsimust hakkavad tasapisi närvidele käima! Selletõttu on Amberi kroonika tasemel!
Teksti loeti eesti keeles

Ei suuda ma ennast kuidagi veenda, et Amberi sari mulle meeldib. Lihtsalt ei suuda ja kõik. Kui tagasi vaadata siis esimene osa on ainus kogu sarjast, mille kohta olen valmis tunnistama, et tasus lugeda. Kõik edasine on ainult üks pikk intriigide joru, mille kirjeldamise mõttekuses ma pehmelt öeldes ei ole veendunud. Oleks siis võinud seda teha vähemalt kuidagi nii et huvitav oleks. Minus igatahes ei tekkinud "Avaloni püssidest" alates enam kordagi tahtmist teada saada, et mis selles maailmas edasi saab ja kes siis kogu selle värgi taga ikkagi on.

Sarja esimese poole viimane osa ei parandanud üldmuljet sugugi - mitte et ma seda eriti lootnud oleksin. Sisse on toodud hulk fantastilisi kõrvaltegelasi, kelle olemasolu ainus mõte on see, et prints Corwin saaks nendega mööda ratsutades vahetada mõne lehekülje jagu igavat toorkujul filosoofiat, mille seosed raamatu sündmustikuga jäävad mulle segaseks. Üleüldse on tüütult palju igasuguste fantastiliste paikade ja olevuste kirjeldusi, mis mõjuvad ebaoriginaalselt nagu keskpäraste fantasy-maalijate teoste kirjeldused. Kohati kippus meelde - andku ulmejumalad mulle andeks! - Existerion.

Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis moodustavad kõik Amberi esimese poole osad kokku ühe terviku. Eraldiseisvatena on neid tihtilugu suhteliselt rasake ning kohati ka mõttetu hinnata. Sellepärast peegeldab ka minu hinnang antud teosele põhimõtteliselt kogu sarjast jäänud üldmuljet. Lõppkokkuvõttes mulle Amberi kroonikad meeldisid, kuigi vahepeal muutus asi minu jaoks natuke tüütuks venitamiseks, mis mõeldud mahu kasvatamiseks, mitte lugeja lõbustamiseks. Õnneks on autori stiil kõvasi üle keskmise ning päris igav just ei hakka. Tugev neli
Teksti loeti eesti keeles

Kui senini olin veendunud, et sarja 5 raamatu hulgast oli "Oberoni käsi" nõrgim, siis nüüd "Kaose kodasid" taas lugedes, teen korrektuuri ja sarja nõrgim koht jääb just viimasele. Nõrgem neli kui "Oberoni käel".Kõige enam jäi häirima see, kuidas tegelased või maailm on esimese raamatuga muutunud. Ja muutunud mitte arengu tõttu, vaid seetõttu, et Zelazny kas enam ei mäleta esimesi osi või talle enam ei meeldi esimeste raamatute faktid ja olud. Seetõttu mõjusid neljas ja eriti viies raamat vähe kunstlikult, punnitatult.Kohati meenutas stiil kohutavalt Simakit (ei ole etteheide). Raamatu parimad kohad olid kohtumised Hugi ja Yggiga. Siin lõi kohati väja ka esimese raamatu Corwin (kuidas hobifilosoof Hugil kael kahekorra käänati ja ta ära söödi).
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles