Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Karel Michal ·

Viirastused päise päeva ajal

(kogumik aastast 1963)

eesti keeles: ««Loomingu» Raamatukogu» 1963; nr. 32/33

Sisukord:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
3
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (3)
Kristjan Sander

Vihiku kohta võib suurepäraselt kasutada autori sõnu jutu "Surnud kass" nimikangelase kohta: must, surnud ja absurdne. Kõik lood on üles ehitatud satiirile, mustale ja absurdimaigulisele huumorile, mida on lust lugeda. Samas on see surnud huumor, käib ühiskonna pihta, mida vähemalt Tschehhimaal enam ei ole ja mida loodetavasti enam kunagi ei tule ka. Aga head lood on ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles
Marko Kivimäe

Teinekord ma ikka mõtlen, et peaks endal internetis panema kinni igasugused raamatute ostu-müügikohad kuna ikka ja jälle leiab midagi huvitavat ning lugemata raamatute hunnikud kasvavad kodus veel suuremaks. Aga kui ka seda teeks siis ega raamatud lollid pole - nad on kavalad kui kuradid ja leiavad ikka tee mu riiulile. Antud raamat jäi silma Keiti Vilmsi seinal, nimelt jagas ta pilti pealkirjaga “Sel nädalal lugemisel” - https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10222537284369535&set=a.10201895355534215&type=3 . See tekitas kohe arutelu ning Michali raamat oli üks, mida erinevad inimesed (muuhulgas ka Leelo Tungal) väga kiitsid. Mind ostis ära see kommentaar: “see on super raamat, seal on kana, kes paneb tänavasillutist, pärast surma rääkiv kass ja vaim, kes kummitab sõjaväe välipeldikus:)”. Kuna endale on tšehhi huumor väga istunud siis oligi varsti raamat Raamatuvahetusest kohal, selline õhuke vihik mahub ju hästi muude lugemiste vahele.
 

Loomingu Raamatukogu väljaandes on viis lühijuttu, Karel Michali raamat on originaalis samanimeline kuid märksa paksem. Karel Michal on tegelikult pseudonüüm, mille taha peitub tšehhi kirjanik Pavel Buksa. See jutukogu on pärit ta varajasest loomeperioodist.
 

Kuidas ma nüüd ütlen - eks ta üks vaese mehe Hašek/Čapek/Steklac ole. Tähendab, need kolm härrasmeest (ning ilmselt ma unustan veel kellegi ära) on enda jaoks tšehhi huumori (ning üldse huumori) tipp. Seega kui mõni autor on nende moodi siis see on tegelikult väga-väga kõva tunnustus enda silmis. Michal on tegelikult väga, väga hea aga mis seal salata - enda jaoks on mainitud kirjanike kolmik lihtsalt lati nii kõrgele ära ajanud. 
 

Kes tahab siis saab seda raamatut lugeda ulmena - sest on ju lisaks eelpool mainitud tegelastele juttudes ka kujumuutev inimene ning Valge Daam. Jutud on enda olemuselt pealispinnalt natuke muinasjuttude moodi aga allpoolt vaatab vastu ühiskonnakriitiline satiir. On siis juttu raamatupidajast kes saab võlusõrmuse või sõjaväes igavlevast staabikaptenist, kelle rahulikku tiksumist segab välikemmergus kummitav lummutis. Igaljuhul pagana ägedad lühemad palad, mul on kahju, et seda autorit rohkem maakeeli ei leia.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles