Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

The Ones Who Walk Away from Omelas

(jutt aastast 1973)

eesti keeles: «Need, kes lähevad Omelasest ära»
«Nõukogude Naine» 1983; nr 7 [lühendatult]
«Täheaeg» 1992/93; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud muus ajakirjas
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
4
2
2
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (9)

Tugev lugu inimlikkusest ja sellest võõrandumisest, üksiku ja ühiskonna kasust. Südametunnistuse mahasurumisest. Meeldis, et ei võeta selget seisukohta selle värdjaliku ühiskonna suhtes, vaid lihtsalt nenditakse, et siiski on neid, kes lähevad Omelasest ära... Mõistujutt äärmiselt tõsistel teemadel.

Kusjuures mulle on arusaamatu nende isikute seisukoht, kes seda juttu võikaks või koledaks peavad... Ega siis sellepärast, et jutus koledaid asju kirjeldatakse, jutt ise veel kole pea olema. Antud teose sõnum oli siiski minu meelest see, et midagi kõigest hoolimata, hoolimata julmusest ja ebaõiglusest, millele see fantastiline (jah, fantastiline -- pole mõtet arutada selle üle, kuidas ja kust see laps sinna ikkagi sattus) ühiskond toetub, leidub selles ikka ja jälle siiski neid, kes hoolimata selle süsteemi stabiilsusest pole nõus sellise hinna eest pakutava rahu ja turvalisusega ja lähevad ära... See on küll passiivne vastupanu süsteemile, kuid see on siiski vastupanu, süsteem ei suuda iilagi mürgitada kõigi inimeste hinge ja südametunnistust.

Teksti loeti eesti keeles

On teine jah selline mõnusalt depressiivne lugu. (Nood vanad Täheajad olid üldse toredaid jutukesi täis, kahju et neid ainult nii vähe ilmavalgust nägi. Ja see Le Guin`i lugu ei olnud sealilmunud lugudest imho ka veel see kõige parem. Vat nii hea tase oli. Vist vingeim ulmeajakiri, mis üldse Eestimaa peal ilmunud on). Aga jah, ega tollele loole pole midagi eriti lisada ka. Viie saab kätte, kuigi näiteks Pimeduse laegas meeldis mõnevõrra rohkem.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt ei meeldi mulle üldse. Kuigi ta on ka kooli kirjanduse lugemikus sees, mis peaks kvaliteedimärki näitama.

Sest kuidas saab ühest lapsest sõltuda ühiskonna heaolu? Mis siis saab, kui laps suureks kasvab või ära sureb? Võetakse uus? Kust? Nendele küsimustele Le Guin ei vasta. On näha, et ei oskagi vastata. Ta teeb asja salapäraseks ja käsib lugejal mõelda.

Teksti loeti eesti keeles

Nii kurb ja kuri mõistujutt, et lausa hale hakkab. Eelkirjutanule niipalju, et lugeja mõtlemapanek ju asja eesmärk ongi. Ja arvatavasti on igas heleroosas-lillelises ühiskonnas üks või mitu sellist last - olgu need siis päris lapsed või mingi muu alandatud ühiskonnakiht. Absoluutse õnne eest tuleb alati maksta absoluutse õnnetusega, kuid kuidagi inimlikum oleks, et ünnelikud-õnnetud oleksid kõik, mitte üks ühes, teine teises äärmuses... Te ju ikka saate aru, et mind pani see lugu mõtlema? :)
Teksti loeti eesti keeles

Ma ütleks, et hästi kirjutatud. Kuid kui teile meeldib Le Guin Meremaa ja Haini sarjade fännina, siis selle võib rahuga vahele jätta. Mulle ka ei meeldinud, sest ootasin lugedes midagi muud.
Teksti loeti eesti keeles

Ka mina pidasin seda lugu kunagi vastikuks nagu ka LeGuini romaani "Pimeduse pahem käsi". Nüüd, teistkordsel lugemisel, leian, et tegemist on väga hea looga, eelkõige just emotsionaalses plaanis - see lugu paneb pisarad voolama. Ja mõtlema, mida sellises olukorras ise teeksin - kas kogu ühiskonna heaolust lähtuvaid ratsionaalseid otsuseid või ühe üksikisku kannatusi arvestavaid emotsionaalseid valikuid.
Teksti loeti eesti keeles

Ma pole vist sellise loo sihtrühmas. Loo filosofeerimine (või mõistujutt) jäi mulle kaugeks ja ei pakkunud pinget. Tunnistan, tõenäoliselt ei saanud vist asjale pihta. Aiman, mida autor öelda tahtis, aga mulle ei mõjunud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles