Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Perchance to Dream

(jutt aastast 1948)

ajakirjapublikatsioon: «Planet Stories» 1948; talv [pealkirjaga «Asleep in Armageddon»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ehk surres undki näha»
«Mardus» 1994; nr. 4 (Ray Bradbury ekstra)
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
5
6
7
3
0
Keskmine hinne
3.619
Arvustused (21)

Sa satud planeedile, kust loodad peagi pääseda. Ent ilmneb üks ootamatu takistus, mis ei lase ideel just sinu ootuste kohaselt realiseeruda: sa ei tohi magada. Sa saaks, aga ei tohi. Sest kui sa magad, siis juhtub midagi ja see mis une ajal sünnib, ei meeldi sulle kohe kindlasti... Suhteliselt etteaimatav looke,mitte miadgi uut. Stambilik, seda nii mõneski mõttes. Lõpp? Vastas eeldustele, seega halb. Korralik lõpp peab lugejat tabama ootamatult, see siin seda aga ei teinud.
Teksti loeti eesti keeles

Mõningane stamplikkus küll, ent ometigi väga hea. Juhtusin seda väiksena raadiost kuuldemänguna kuulama ja kunagi hiljem sai raamatust kah loetud... igatahes meeldis. Väga.
Teksti loeti eesti keeles

Pealkiri on väga hästi valitud, peab märkima.

Lõpus kohta -- tegelikult ju mdagi hullu ei juhtunud peale selle, et peategelane surma sai. Kui viimased laused "Ilusaid unenägusid" peaks mingi puänt olema, siis on see küll ebaõnnestunud. Olid ju neil kahel mehel kõik võimalused olemas, et kohe kui ilmneb planeedi olemus, sealt kaduda. Ka oleks peategelane sel hetkel, kui avastas, et raadio ei tööta, kirja võinud kirjutada tema võimalikele leidjatele, sest arvestas ta ju täiesti kainelt nii enesetapu kui hullumise võimalusega. Tegemist IMHO on tegelikult ühega vähestest lugudest, mis teatris või filmina paremini töötaks kui jutuna -- kuuldemängu siin juba maniti.

Teksti loeti eesti keeles

Kummaline jutt.

Olen seda teksti korduvalt lugenud. Üldiselt meeldib... samas tekitab iga korduslugemine teatavat raskust. Neli peaks seega õige hinne olema, et hea jutt, kuid üle lugeda ei taha. Kõik korduslugemised on ju olnud tingitud sellest, et sain originaali kätte, et ilmus eesti keeles... aga mitte sellest, et oli superhea jutt. Muide, mälestused sellest jutust on alati paremad, kui lugemisel tekivad muljed.

Jutt ise on klassikaline näide õudustehnikast SF kuues... et asendame purunenud kosmoseraketi purunenud postitõllaga, väikeplaneedi mingi metsakolka trahteriga ja iidse tsivilisatsiooni esindajad mingite rahutute vaimude/deemonitega – ning midagi ei muutu!

NB! Pealkiri pärineb «Hamletist», kui keegi veel ei tea.

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Täiesti tüüpiline bradburylik lugu, mis haakub Marsi kroonikate fiilinguga. Hästi hakitud laused ja mõnus meeleolu.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti tüüpiline bradburylik lugu, aga vot taolised mulle kohe üldse ei meeldi. "Ühte" ei pane, sest oma võlu on siiski ka sellel tekstil. Pean ütlema, et RB lood küllaltki suures mahus mulle suurt ei meeldi, kuid sellegipoolest ma loen teda võimalusekorral. Seega, midagi peab tas olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumikust "Kaleidoskoop" üks mu lemmikuid. Lahe on lugeda piisavalt naiivset sisemonoloogi, mis väljendab mehe aeglast hulluksminemist. Lõpp oli ettearvatav, aga see ei häirinud.
Teksti loeti eesti keeles

Karm lugu. Karm ja absoluutselt ebaõiglane. Lugu sellest, kuidas metsa raiudes laastud laias kaares lendama kipuvad. Pole n6us, et kannab endas ".. kroonikate" fiilingut. Asi selles, et kui Marss oli enne Homo Sapiensi saabumist siiski suht rahumeelne (et mitte isegi öelda idylliline koht), siis asteroidi kohta seda kyll öelda ei saannud. Nojah, eks on 6ige kyll, et klassikalise horrori sisu on v6etud ja valatud SF`i, kuid see teostus... Viis suure ja rasvase plussiga
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mees teeb hädamaandumise ühele planeedile, leiab et jäi ühes tükis kokku. On rõõmus ja kutsub endale "puksiirabi". Planeedil aga on kaks "mõistust", kes väga soovivad võidelda...
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis ja ei meeldinud ka. Ideel pole midagi viga, piisavalt huivitav, et lugeja tähelepanu köita. Tasemel on ka kirjeldused ja stiil. Ette võib heita peategelase ebausutavust ja liiga tavalist lõppu. Aastal 1948 võis see ju rahvast üllatada, kuid tänapäeval enam mitte. Aeg on teinud oma töö!
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles