Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Here There Be Tygers

(jutt aastast 1951)

eesti keeles: «Saagu siia tiigrid»
«Täheaeg» 1992/93; talv
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
7
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.417
Arvustused (12)
Toomas Aas

Suure kaevanduskorporatsiooni käsutuses olev luurelaev saabub maavarade otsingul järjekordsele planeedile. Enamus meeskonnast leiab selle olevat äärmiselt meeldiva koha, pahal suurkorporandil mõlguvad aga meeles ainult naftadollarid. Lugu kujutabki kahe maailmavaate kokkupõrget, püüdes meile selgeks teha et lisaks utilitarismile tuleb osata vahel ka aeg maha võtta ja lihtsalt elust mõnu tunda.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Ilus lugu ju tegelikult, stiililt (v. esitatud maailmavaatelt) meenutab "Marsi kroonikaid". Kuid arvestades, et planeeti oli tõepoolest kujutatud paradiisi-sarnasena, kahtlen sügavalt, kas mehed ikka oleks missioonile lojaalseks jäänud. Liiatigi kuna naasmata jäänud raketti poleks keegi otsima hakanud.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Sama paradoks seisis ka Simaki "Linnas" uurija ees, kelle kõik mehed olid Jupiterile laskunud ja jäänud ja kes lõpuks ise koos koeraga laskumist järele proovima läks. Simaki kangelane pöördus tagasi -- kuid tema tagasipöördumine sai inimkonnale saatuslikuks. Bradbury tagasipöördujate puhul see ilmselt nii olema ei saa. Simak kirjutas inimkonnast, Bradbury inimesest.

Muidu on sellised lood vististi igivanade haldjamuinasjuttude uuestisünnid -- lood inimestest, kellele ebamaised olendid pakkusid võimalust saada enda sarnaseks, kuid kes sellest siiski ära ütlevad. Paras annus psühholoogilist kompensatsioonimehhanismi muide -- mul on siin, kus ma olen, paha küll, aga ega seal ka parem poleks, näed, nemad said võimaluse sinna minna ja jääda, aga ikka tulid tagasi...
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kurradima m6jus ja hea asi. Jällegi on mul tunne, et ega Ray inimkonda eriti ei armasta ja on suht kindlal veendumusel, et mujal saab ikka ainult parem olla. Ja need isendid inimkonnast, kes ei ole kah päris lootusetud, v6tab see parem keskkond ka r66muga vastu. Seda sinast novelli on ka ekraniseeritud vähemalt kahel korral (olen näinud). 1 neist oli vanelaste animafilm (oli ilgelt m6juv ja hea) ja teine Ray Bradbury lyhilugudes (oli siuke paras yankee`de poolt lagastatud kraam, a ega nad seda päris ära rikkuda ikka ei olnud suutnud). Ylihea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Märt Saar

Bradbury on kirjutanud planeedist kui naisest. Astronautidest kui tõelistest meestest. Arvan, et sõna: naine iseloomustab ja hindab antud juttu kõige paremini. Andis mõnusa pühapäevatunde ja kindla teadmise, et loetud on üks paremaid "Kaleidoskoobi" jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Bradbury on Bradbury. Tõeline meister, ei suuda keegi sedaviisi kirjutada kui tema. Jäljendamatu. Bradbury märksõna on "ilu". Isegi koledatest asjadest suudab ta ilusasti kirjutada.Antud loos võitlevad ilu ja inetus otseselt omavahel. Võidab ilu, küll mitte absoluutselt. Võitluse inetuse (Chatterton) vastu võidab ta küll lihtsalt, aga võitluses kohusetundega (meeskond) jääb siiski kaotajaks. Ainsaks ilu andunud kummardajaks jääb Driscoll, kes planeedile maha jääb.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Ei maitse mulle Bradbury. Eriti kui ta esimesel leheküljel asja oa välja räägib ja siis seda viimase leheküljeni üle kordab.
 
Aga noh, naise planeedina (või vastupidi) esitamine on ka midagi väärt.
Teksti loeti vene keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles