Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· David Langford ·

Different Kinds of Darkness

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2000; jaanuar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Teistsugune pimedus»
antoloogia «Pilet utoopiasse» 2007

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.571
Arvustused (14)

Hugo 2001 parima lühijutu eest... Normaalne jutt, millesarnaseid kõigis ajakirjades pidevalt ilmub. Tulevik, biochipsid,muudetud inimesed, erakorraliste võimetega lapsed, matemaatikalisi probleeme.

20.sajandi lõpus on matemaatik leiutanud paradoksi, mille nägemine inimesel juhtmed kokku ajab - klõps ja surnud! Nagu arvutid kinni jooksevad. Tulevikus kasutavad seda (BLIT on asja nimi) terroristid, kes leiavad, et inimestele biochipside pookimine on kuritegu. Sestap valitseb pimedus, et keegi BLIT`te ei silmaks. No ja tegelasteks on lapsed... kes siis omal käel on - ise seda täpselt mõistmata - arendanud endas immuunsuse. Ja nagu lõpuks selgub, on need üsna iseäralised lapsed. Puänt tahab olla selline helge ja soe.

Väga subjektivselt öeldes oli see kõik suhteliselt tavaline ja mitmed muud 2000.aasta lood Asimov`sist näituseks on tunduvalt rohkem meeldinud. Üle "nelja" ei anna mingil juhul. Lugeda saab siit .

Teksti loeti inglise keeles

Kuivõrd ma ajakirjade peale eriti ei satu, siis ei oska seda juttu ka kuigi tavaliseks pidada. Midagi vaimustavat (loe: auhinna väärilist) ta tõesti polnud, lihtsalt hea lugu aga kyll. Minu poolt neli, isegi kerge plussikesega.
Teksti loeti inglise keeles

Kahjuks ei ole Analogi või Asimovsi lugeja, aga 2000. aasta F&SFis oli kõnealune jutt küll kindlalt kahe-kolme parima seas. Selline tahe tükk originaalitseva SFi ja iluleva fantasy vahele.
Teksti loeti inglise keeles

Ja see jutt ilmub just siis, kui Tarts on juba ysna veendunud, et midagi päris kardinaalselt uut ja yllatavat on väga raske välja pakkuda! Ma ei viitsi hakata s6na v6tma selle jupi teaduslikkuse ja usutavuse teemadel, kyll aga pean ära märkima, et Thuringi ja Gödeli nimesid on autor kyll ainult kuulnud ja nende töödest temal kyll 6rna aimu ei paista olevat. See selleks. Olenemata sellest meeldis see jutt mulle päris hästi.
Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt päris huvitavad ideed, kirjutatud ka üsna talutavalt. Jutt oleks võinud siiski pikem olla, praegu on nii lühike, et saab mõne minutiga ühele poole. Mõnel juhul on see loole plussiks, mõnel mitte. Antud lugu kuulul mu meelest viimasesse kategooriasse. Hindeks panen nõrgavõitu "nelja".
Teksti loeti inglise keeles

David Langford on inglise ulmefänn, -kriitik ja –kirjanik. Ta on seni saanud 20 Hugo auhinda peamiselt oma fannkirjutiste ja fanzine “Ansible” eest. Käesolev novell kuulub tema novellisarja infoterrorismist, millest varem on ilmunud kaks lugu: Blit (1988) ja What Happened at Cambridge IV (1996). Vaadaldav jutt pälvis parima novellina 2001 Hugo. Ja on tõesti hea!

Inimesed olid juba sadu aastaid kirjutanud õuduslugusid olenditest või esemetest, mis olid nii kohutavad, et ainumas pilk nendele põhjustab surma. 20.sajandi lõpul hakkas matemaatik Berryman juurdlema, kas on olemas selliseid probleeme, mis seiskavad inimaju. Ta leiutaski esimese BLIT-pildi, mis mõjus silmanärvidele nii, et vaataja ajud lõpetasid töö. Berrymani ideed arendasid edasi terroristid ja politsei rahvamasside rahustamisel. Novell räägib kooliõpilaste salaseltsist, kes proovivad arendada oma BLIT-vaatamise võimet (parim peab vastu juba 18 sekundit). Salaseltsi moto: Mis meid ei tapa, teeb meid tugevamaks.
Teksti loeti soome keeles

Tugev neli, peaaegu 5-. Eelkõige tänu puändile, mis tekitas meeltesse igasuguseid huvitavaid kujutluspilte (see, kuidas laste igapäevane tegevus võis välja näha täiskasvanute poolt vaadatuna) ja seoseid no... kasvõi "Matrixiga".
Teksti loeti inglise keeles

Suurepärane jutt - kui lapstegelased just miinuseks ei ole, nagu mõnele kaasarvustajale. Olgugi, et samal teemal kirjutas Lovecraft juba 1933. aastal (The Dreams in the Witch-House), ei ole see idee millegipärast just eriti palju järgijaid-jäljendajaid ligi tõmmanud.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt väga meeldis, sest idee oli (vähemalt minu jaoks) uudne. Ka kogu tulevikumaailma kirjeldus ning probleemid tundusid piisavalt usutavad.
Teksti loeti eesti keeles

David Langfordi "Different Kinds of Darkness" keskseks teljeks on kujundid, mille nägemine võib inimestel juhtmed kokku ajada. Sarnast ideed on oma teostes kasutanud veel mitmed tuntud anglo-ameerika kirjanikud nagu Stross ja MacLeod, kutsudes nähtust "Langford Visual Hack". Käesolev jutt võitis ka ulmeauhinna Hugo. Üldkokkuvõttes on tegu korralikult teostatud tekstiga. Idee on hea, kuid teemaarendus üsna lihtsakoeline, mis paneb lugejaid tahtmatult tegelastele kaasaelama. Mulle igatahes meeldis, kuid viie jaoks oli jutt liiga tavaline. Seega neli
Teksti loeti inglise keeles

Huvitav, et keegi eelpool arvustajatest pole leidnud sarnasust iidsel ajal "Põnevik" sarjas ilmunud raamatuga "Professor Sambergi silmad".

Aga noh, see lühilugu on isegi parem :)
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest huvitav lugemine, kuid miinuseks kindlasti see, et autor pole minu arvates suutnud suurepärastest ideedest maksimumi võtta ehk teostus on lahjapoolne. Pimedusest, võimete treenimisest ja kujunditest oleks saanud väga võimsa, küll aga pikema jutu teha.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles