Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Alastair Reynolds ·

Great Wall of Mars

(lühiromaan aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Spectrum SF» nr 1 (veebruar 2000)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Suur Marsi müür»
Alastair Reynolds «Suur Marsi müür» 2012 (Orpheuse Raamatukogu 5/2012)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Enamus Alastair Reynoldsi loomingust kuulub Revelation Space Universe nimelisse sarja. See lühiromaan on neist kronoloogiliselt üks esimesi ja leiab aset umbes paarisaja aasta pärast.Peategelane on Nevil Clavain, kes koos oma venna Warreniga kuulub Koalitsiooni hulka. Inimkond on jagunenud omavahel sõdivateks gruppideks ja Koalitsioon on saavutamas otsustavat ülekaalu Marsile taganenud Conjoinerite üle. Conjoinerid on inimrühm, kes arendavad ja täiustavad nanotehnoloogiat, luues mõistustevahelise võrgu ja iselaadse tarumõistuse. Nevil Clavain saadetakse oma Deimoselt asuvast Baasist enda arvates rahuettepanekuga Marsile kus Conjoinerid on Marsi Suure Müüri all tuntud hiigelsuures enam-vähem hingamiskõlblikuks muudetud õhuga Baasis varjul. Neutraalseks vaatlejaks on kaasas Demarchistide (=demarhistide=demokraatlike anarhistide) liider Sandra Voi.

Maandumisel langeb nende süstik sõja jäänustena ringiliikuvate hiigelsuurte robotusside ohvriks ja Voi saab surma. Clavain pääseb Conjoinerite juurde, kus ta aga avastab, et on olnud ainult kattevarjuks oma venna kättemaksuhimulise genotsiidi korraldamiseks. Nevil (kes kronoloogiliselt hilisemates juttudes ja romaanides mängib tähtsat osa) saab rünnaku käigus haavata ja on sunnitud vastu võtma pääsemist võimaldava nanotehnoloogia, mis aga seovad ta Conjoinerite ühistajuga. Conjoinerid põgenevad nii Marsilt, kui Marsi kuult Phoboselt oma upgreiditud mõistuse abil ehitatud ülivõimsate laevade abil kuhugi kaugemasse kosmosesse.

Alastair Reynoldsil on selline stiil, et midagi suurt ei seletata. Enamus selgub tegevuse käigus jutukatketest. Ometi on sellisel väga pisikeste tükkide abil sellesse suurepärasesse universumisse langemisel hämmastavalt sõltuvusttekitav mõju. Arvustaja peab Reynoldsit üheks praegusaja muljetavaldavamaks hard sf/space opera autoriks ja selle lühiromaani (mis on arvustajale enimmeeldivamaks kirjanduse vormiks) hindes pole kahtlust.

Tahaks veel.

Teksti loeti inglise keeles

Iseseisva loona ei jätnud see tükk küll erilist muljet. Ja kuna ma pole muid Revelation Space jutte lugenud, siis iseseisvana ma seda ka võtan. Nõrk. Peamiseks puuduseks pean seda, et kõike nagu oli aga kõike oli nagu liiga vähe. Madinat peaaegu nagu oli - aga pigem riivamisi, süzeepöördeid nagu oli - aga mitte piisavalt järskusid, huvitavaid tegelasi oli - aga nad jäid kasutamata, kirjeldati korra ja siis räägiti jälle millestki muust. Lõpp ka nagu oli - aga mitte eriti ere. Peategelane oleks võinud veidi enam emotsioone pritsida või veidi enam süvamõtiskleda sel teemal.
Teksti loeti inglise keeles

Hinne on tegelikult nelja ja viie vahel, aga eelnevaid madalaid hindeid tasakaalustamaks paneme siis viie.

Lühiromaani "Suur Marsi müür" süžee on spioonikirjanduse klassikaline skeem, kus enese arust tähtis mängur osutub suuremate jõudude kõrgemas mängus tühipaljaks etturiks, kellega manipuleeritakse, et soovitud sündmused esile kutsuda.

Päris mitmeski mõttes sobib see tekst Reynoldsi loodud tulevikuajaloo alguspunktiks nii sündmuste käivitumise kui lugemissoovitusena neile, kes Alastair Reynoldsi välja mõeldud maailmast veel midagi ei tea.

Teksti loeti inglise keeles

Hm, üldse mitte halb. Ideed on suurepärased, aga mulle ei meeldi lood, kus maailma saatuse panevad paika kolm enam-vähem ärasõitnud katusega tegelast... Aga lugeda kõlbas.
Teksti loeti inglise keeles

Reynoldsi tekste olen ennegi lugenud nii eesti kui ka inglise keeles, ent Revelation Space`i maailmaga on see lugu minugi jaoks esimeseks kokkupuuteks. Lühiromaanis kirjeldatud maailm on huvipakkuv ja Reynoldsi tihe stiil mõjub sümpaatselt (teine kaasaegne briti teaduslik fantast Peter F. Hamilton oleks ilmselt lühiromaani asemel kirjutanud samal teemal 1200-leheküljelise tüütult veniva tellise). Samas jätab "Suur Marsi müür" kuidagi kuiva ja visandliku mulje ning nagu Mant oma arvustuses maininud-kõike oli liiga vähe. Kokku "4".
Teksti loeti eesti keeles

Tulevik. Päikesesüsteemis käib võimuvõitlus mingisuguse koalitsiooni ja ühendujate vahel. Esimestele ei meeldi, et teised (nano)tehnoloogiaga liiga sõbralikud suhted sisse seadnud on. Maha on peetud isegi üks sõda ning järgmine on kohe algamas. Loo peategelane üritab seda ära hoida. Paraku ei sõltu temast suurt midagi. Üldiselt kena lugu, mille kõige nõrgemaks kohaks on peategelane. Probleemiks pole mitte tema tähtsusetus, vaid tuimus. Kuigi ta ise on sündmuste keskmes, annab ta neid edasi justkui kõrvaltvaataja, mille tõttu on talle ka üsna raske kaasa elada. Kui peategelane ei hooli, siis miks peaks seda tegema lugeja? Kui see pole just taotluslik, milles ma kahtlen. Erilist muljet ei jätnud, kuid autori ülejäänud loomingu vastu siiski mingit huvi tekitas. Neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles