Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Leo Sinilaid ·

Suursugused sugulased

(jutt aastast 1991)

eesti keeles: Leo Sinilaid «Põrguorhideed» 1991
antoloogia «Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte» 2005

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
4
3
0
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (8)
Taivo Rist

Madriidi advokaat saadetakse pärandusasjus Eestisse. Lumetormis eksib ta ära ja satub Teufelshorni lossi, kus tuuakse lagedale lossielanike muumiad, mõned mitmesaja aasta vanused. Jutt ei ütle, mis muumiatele ei meeldinud, kas banketi korraldamise fakt ise või midagi muud. See alandab hinnet.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Noh ideed ehk kuigipalju on, aga teostus on kohutav, nagu Sinilaiul ikka. Kui ma kunagi ammu lugesin, siis oli palju kergem ja lõbusam lugeda, aga praegu... Esiteks on lauseehituses see sõnajärjestus selline, et karju appi, mõnda lauset loe või mitu korda, et pihta saada ja siis Sinilaid, haritud inimene, eputas veel agarasti oma võõrsõnatundmisega, toppides neid igasse võimalikku ja võimatusse kohta. Kohutavalt tüütu lugemine.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Üks parimaid palasid Sinilaiu "Põrguorhideed`e" kogumikus. Mõnusalt kujutatud eesti kui põline põhjamaa jättis hea mulje. Must maagia, lagunevad zombied, hull vanatädi ja tugev ori -- kõik kokku pidid tegema lugejale hirmu.
Ega eriti ei teinud, kuid õrnalt tuntava elamuse jättis ikka.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Hea lugu, kuid hinnet vähendab lõpu ebaselgus. Miks said zombid just seekord (tõenäoliselt oli sarnaseid öiseid koosviibimisi ka varem korraldatud) kiiksuga vanaproua peale pahaseks?
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Vist oli tõesti üks paremaid palasid "Põrguorhideedes"... Lõpustseeni maitsetus aga rikub üldiselt õnnestunud arenduse ning seetõttu ei saa üle rahuldava hinde panna.
Teksti loeti eesti keeles
Bernheim

Lugu oli tugev, hoidis lugejat endas, vähemalt niikaua kuniks järgi jõudis viimase stseenini. Kahju sellesmõttes, et midagi nii head võib nii kohutavalt ära rikkuda. Küsimus, et kas kirjanikul tekkis writers block lõpus? Kas lahtine lõpp oleks ehk parem lahendus olnud? Jutt saab kolme, ent väärib paremat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles