Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Hichens ·

How Love Came to Professor Guildea

(lühiromaan aastast 1900)

eesti keeles: «Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde»; antoloogia «Alfred Hitchcock esitab «Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud»», Tallinn «Katherine» 1991

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud muus raamatus
Hinne
Hindajaid
4
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

Mõnus lugu õhtuseks lugemiseks. Lugu räägib tuntud professorist Guildeast, kes fanaatiliselt oma teadusega tegeleb ja naistest jms miskit kuulda ei taha. Juhuslikult tutvub ta ka paater Murchisoniga (jutu teine peategelane peaaegu) ja neist saavad miskipärast sõbrad. Aga ükskord tunneb prof. G. et miski on temaga koos tema majja tulnud. Ja siis üritab ta sellest nii ehk naapidi lahti saada, aga see ei õnnestu. Aga mis või kes see on, seda ta muidugi ei tea. Lugejatele ka ei öelda. Salapärasus ruulib. Aga see asi näib kogu hingest teda armastavat ja see muidugi prof. G.-le ei meeldi. Asi muidugi tasapisi areneb, nii et pinge jutu käigus tõuseb (ja see ongi oluline). Nii et kokku päris hea lugu. Ja polegi vaja mingit pahategelast, et kellestki lahti saada, vahel piisab ka muust.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda ei teagi ma antud autorist kuigi palju... tean, et ühe ta kriminaalromaani alusel on Alfred Hitchcock filmi teinud... tean, et ta avaldas mõne õudusraamatu... ning loomulikult tean siinvaadeldavat lühiromaani, mis ilmselt ongi Robert Hichensi kõige kuulsam tekst.

Ausaltöelda jäi mul mingil põhjustel esimene kord selle «Katherine» poolt ilmutatud paperbacki lugemine pooleli... ei, mitte et halb oleks olnud, lihtslt tuli miskit vahele... ning päris pooleli ei jäänudki, lõpus olevad tekstid jäid lugemata. Vaat siis aastajagu hiljem hakkas üks tuttav tüdruk rääkima ühest lahedast loost, mida ta luges mingist eestikeelsest Alfred Hitchcocki kogust... no ei tulnud see jutt tuttav ette... hakkasin uurima ning selgus, et ühe raamatu lõpuosa mul lugemata. Saigi siis üks hea tekst loetud.

Soovitan teistelegi... kena ja armas tondilugu, mis ei püüagi õudne olla... võikski öelda, et näidistekst neile, kes tahavad teada, et milline on üks inimlik tondilugu!

Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud ja usutav, aga liiga pikaks venitatud. Oleks saanud kompaktsemalt kirjutada. Idee oli iseenesest hea.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles