Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

The Wind

(jutt aastast 1943)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1943; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tuul»
antoloogia «Alfred Hitchcock esitab «Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud»», Tallinn «Katherine» 1991

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (15)

"Tuul" on üks neist kolmest loost sealt kogumikust ("Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"), mida ma aeg-ajalt ikka uuesti loen. Luygu sellest, kuidas miski mees on ringi rännates kogematasel kombel Tuulteoru kohta miskit teada saand ja kuidas Tuul teda likvideerida püüab. Antud juhul on hea et Bradbury ei kirjeldanud asja otse, vaid lähenes sellele kaudselt (telefoni kaudu). Sai lihtsalt natike rohkem fantaasiat kasutada ja sellepärast vist lugu meeldiski.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Hea õuduk. Eriti meeldis see, kuidas mees oma hukkumisele määratud sõbraga telefonis rääkis ning naine teda samal ajal kannatamatult külalistega väikest seltksondliku bridzhi kutsus mängima...
Teksti loeti eesti keeles

Loo lõpp oli nigust liiga etteaimatav, kuna teada oli , et asi ilmub Hitchi lipu all, muidu iseenesest hea lugu, tegelikult võiks 5 miinuse ka panna.
Teksti loeti eesti keeles

Päris hea jutuke kuid olen parematki lugenud küll mitte Bradbury`lt kuid siiski. Väärib igatepidi nelja. Mulle meeldis see looke juba selle pärast, et ta oskas hoida pinget konstantsena see ei langenud ei alguses keskel ega ka mitte eriti lõpus. Jutu idee oli ka hea kuigi tundus, et jutuke ei olnud väga põhjalikult läbi mõeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjanike, eriti ulmekirjanike puhul, on oluline idee. Paljudel on idee, kui nigel teostus. Paljudel ideed pole, kuid teostuis on hea. Bradbury see lugu on hea ideega ning ka teostus on igatepidi rahuldav. Küsimus on selles, kas see lõpp oli ikka niivõrd väljapeetud kui lootsin? Pigem mitte. See oli täiesti etteaimatav ning seetõttu pinge lõpus langes. Ent ometigi oli jutt tunduvalt parem kui paljude teiste looming. Sest Bradbury pole mitte ainuke, kes on kasutanud ideed sellistest teadmistest, mis ei tohiks inimese kätte sattuda. Ja ta on suutnud olla oma taseme kõrgusel.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, pingetega. Kaks pinget oli, esiteks sündmustiku enda pinge ja teiseks pinge rahuliku pereelu, piibutõmbamise ja tuulte käes räsitava maailma näinud mehe elu vahel.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumik "The October Country" annab paljudele tavapärastele asjadele hoopis uue tähenduse. Sama kehtib ka selle loo kohta. Kahjuks aga olin juttu kunagi juba eesti keeles lugenud ja see rikkus puändirõõmu ära, muidu võiks ka 5 anda.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Ühinen nendega, kes peavad antud lugu heaks. See on üks nendest jutukestest, milles peitub minu jaoks Bradbury võlu: luua olustik ja realiseerida idee selliselt, et kirjatüki läbilugenuna jääb õhku rippuma selline kergelt õõvastav järeltunne. Osaliselt on see kindlasti tingitud tema ideede omapärasusest ja ka ainulaadsusest: tapjatuul, rongi jahtivad draakonikütid jne, jne. Igati viite vääriv lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane Bradbury.
Olgugi, et lõpp oli ettenähtav, oli jutt siiski põnev. Tekstis esines ka tüüpiliselt mõistmatu naine, keda lausa peab vihkama.
Kahjuks puudus arenev süþee - lugu lihtsalt ei arenenud. Ainuke asi, mis juhtus oli see, et tuul hakkas kõvemini puhuma. Vähemalt viimasel leheküljel tuli midagi uut sisse ja asi läks kohemaid teiseks.
Kuidas tol tüübil aga õnnestus helistada, kui mäslev torm isegi elektri ära viis (+ veel keldrist). Siis ei olnud ju veel mobiile.
60. a. vanuse jutu kohta on asi siiski üllatavalt hea, nii et siit tuleb tugev 4.
Teksti loeti eesti keeles

Hea. B lihtsalt oskab suht tobedatele ideedele häid jutte üles ehitada. (Aga idee on ju suht tobe, et mingi tuul on võtnud nõuks üks mees ära koristada! Ikka väga muinasjutt!) Hea on jutu juures just see, et ta jääb meelde ja esmalugemisel tekkinud emotsioon ei kao ka aastate pärast kuhugi.
Teksti loeti eesti keeles

Viis miinusega
Miinusega sellepärast, et tegelikult on ju mõte iseseisva mõistusega kättemaksuhimulisest tuulest päris tobe. Aga milline teine kirjanik suudaks sellise tobeda mõtte nii elegantselt välja mängida, et tulemuseks on nauditav ja põnev jutt? Väga vähesed, ma pakun. Kui üldse...
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles