Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Siim Veskimees ·

Tee püsti ees

(jutt aastast 2001)
http://algernon.ee/node/178

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2001; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Stalker 2002: Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid ja nominandid»

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
2
1
5
4
0
Keskmine hinne
3.083
Arvustused (12)
Taivo Rist

Vanamees on eluaeg kosmoses sõitnud. Praegu on ta pensionär ning teda ei vaja keegi, isegi mitte ta ise.

Selle sisuga jutte on maailmas sadu ning neile ei lisa Veskimees midagi uut. Butafooria on jällegi tuttav Kuu Ordu lugudest. Ilmselt on 2+ see tase, millest allapoole Veskimees (ja ka Hargla) iialgi ei lange.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Raudsete ättide viimased heitlused...

Ei tea, kas ma hakkan vanaks jääma, aga kusagil mu teadvuses ja vastuvõtus on toimunud mingid muutused. Ennemuiste, kui ma selliseid tekste lugesin, kus parimad ja suuremad üldsuseks nimetatud kretiinikarjale alla jäid... vaat, ennemuiste valdas mind selliseid tekste lugedes jõuetu viha, raev ja solvumine. Umbes viimased kaheksa aastat valdab mind selliseid tekste lugedes rahu ja leppimine paratamatusega. Noh, et istud maha, teed ühe suitsu, võtad ehk ka punnsuutäie... ja lähed... lõpp on teada, aga lähed siiski. Mõnikord hiljem öeldakse, et oli näha, kust ta läinud oli! Mõnikord ei öelda...

Sedasorti lood on mulle alati meeldinud, hoolimata sellest, kuidas nad mulle mõjuvad. Ka «Tee püsti ees» meeldib mulle, samas annan ma aru, et paljudele võib see mitte meeldida. Minult viis!
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

03.01.2004: Pärast ülelugemist kaalusin hinde tõstmist 4 peale, aga siiski ei tõstnud. Sest niipalju kui mina jagan väljaõppest, tehakse kõik, et lahingusse või kosmosesse ei satuks häkkerikeskuse ja liiga raske jalaga isikud. Selle kohta kirjutasid Strugatskid oma "Tagasitulekus" väga kenasti, kui kirjeldasid Gorbovski hädasid ja vaevasid bioloogist nolgiga, kellel oli kinnisideeks planeedi pinnale jõuda. Ja see stamp, et vastikutest ühiskondlikest piiridest välja murdmiseks ja oma kotkastaatuse säilitamiseks peab gaasipedaalile pressima, ajab peaaegu et oksele. Ma muidugi mõistan, et kiiruseületamine on antud juhul üksnes lolli noorminia (kuidas peaks nimetama pojapoja naist?) ja vaikselt arusaamatuks muutuva maailmaga koos elama sunnitud veterani tragöödia tilluke tahk, aga ikkagi...

03.01.2006: Ja loomulikult nõustun täiel määral ka kaasarvustaja Veetme arvamusega.
Teksti loeti eesti keeles
Jan Tepo

Nigel lugu, kuigi midagi nagu oli. Lugesin siis ühe korra veel ja leidsin, et see midagi oli Veskimehe nimi. Paremate lugude ballast seal taga kergitab natuke hinnet, aga kui päris aus olla, siis tahaks kolmega piirduda.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Niinimetatud "laastudesse" pole ma kunagi osanud eriti kuidagi suhtuda. Nii palju arvan aga küll, et mingit mittetriviaalset iva võiks sedalaadi teos sisaldada. Siin seda paraku pole.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Õrn võis ta ehk miskitpidi olla, aga ei rahuldanud. Laastude kui niisuguste vastu pole mul midagi, aga sellisele tegelasele kaasa ei tunne, ainult äraraisatud masinast on kahju. Enne, kui see tyyp käsipidi kallale läks, oli ju täitsa korralik sõiduriist. Olen yldse tähele pannud, et tänapäeva vanainimesed ei oska väärikalt surra. Määriks siis oma ajud viisakalt köögiseinale laiali või, parem veel, paneks pesukausi alla, aga oma isikliku piiratuse pärast sedasi radioaktiivset sodi yle mere laiali loopida... Lugenud parem raamatuid või teinud puutööd. Kui ei midagi mõistlikku teha ei oska, siis kunagi pole hilja õppida.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Ei istunud ka mulle see lugu eriti. Põhiliselt sellepärast, et igav oli. Maailm oli küll masendav, peategelane kaastunnet vääriv, lõpp sünge ja nukker, kuid tekst sellest elama ei hakanud. Iga päev sureb kuskil mõni sarnane vanamees, kes ei saa enam tänapäevasest maailmast aru, ning kedagi see ei koti. Mis tegi selle jutu peategelase eriliseks, et temast kirjutama pidi? Ei saanud eriti aru! Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Hästi koostatud jutt. Kui ma õieti aru sain oli peategelasele suuremaks löögiks näha oma järelsugu mandumas, kui politseiniku hoiatus. Parim osa jutus oli Koguja tsitaat, mis viitab sellele et elus on iga asja jaoks oma aeg.Veskimees tõlgendab seda nii, et tegelasel on luba lahkuda lavalt talle sobival hetkel.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles