Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Raul Sulbi ·

Sünged varjud

(antoloogia aastast 2001)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2001

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
5
4
2
1
0
Keskmine hinne
4.083
Arvustused (12)

Lovecraft tekitab ookeanisügavustesse Cthulhu-rajakad ja paneb nad inimestega paarituma; Innsmouthist kujuneb inimliku allakäigu sümbol. Leiber reformib tondujutte, leides, et tõeline õudus peitub lohutus linnamiljöös. Campbell peab vajalikuks hoitada krahv Dracula salakavaluse eest. Tuttle`i iidsed kivikujud on võimelised elustuma, inimest jälitama ja talle kätte maksma. Lamsley konstrueerib moderniseeritud võimaluse M.R. Jamesi stiilis tondujutust. Thomas ei ületa korraliku horror-koomiksi taset. Ligotti kummalist kahestumise vaimuhaigust põdev maniakk jääb ulmeliselt küll piiripeale, ent tekst lööb originaalsuse ja uudsusega. Brenchley vaatleb Psycho-motiivi ema seisukohast. Joyce leituab miski kõrgepingevaimu ja miksib seda puberteedipornoga. Clegg saadab ema ja lapse südamlike nekromaniakkide tallu. Stone`ist jäävad märksõnadena meelde inimmaod ja pederastia, ent ei enamat. Newman pilab halbu õudusfilme ja mõnitab väikekodanlike ringkondade poliitilisi mahhinatsioone. Lumley armeenlasest maailmakuulus ihtüoloog imetakse Ctlulhu-rajakate poolt ihtüovampiirlusesse.

Koostaja täidab kahtlemata oma eesmärgi, tuues lugejatele tänapäeva horrorimaastikul valitsevad trendid. Läbilõikeliselt esitab antoloogia tuntumaid õudusmotiive - sattumine kõledasse kolkasse, kus miskit jubedat toimub (Lovecraft, Clegg, Campbell); igivana elutute asjade kurjus (Tuttle, Joyce); moderniseerit tondijutt (Leiber, Lamlsey); inimese meelte pahupoolest sündiv teisenemine ja seletamatu maniakklus (Ligotti, Brenchley, Newman) jne.

Üldpilti antoloogiast jääb minu meelest ilmestama tugev rõhk sotsiaal-urbanistlikule õudustekstile, mis ilmselt valitud selleks, et raamat Eestis ka tavalugejani jõuda võiks. Kummati on see taotlus üldse omane moekamale horrorile - läbi sotsiaalprobleemide ja psühhopatoloogia lähemale mainstream-bestsellerletile.

Isiklikeks lemmikuteks antoloogias olid Ligotti ja Lumley.

Kui hinnata antoloogiat kui pretsedenti; missioonitunnet; töömahtu ja ettevõtlikust, on hindeks loomulikult "viis". Kui hinnata lugude valiku järgi ja subjektiivsemalt... sest kõik lood ei suutnud ühteviisi vapustada... oleks hinne kraadi võrra nõrgem. Aga hindame siis eelkõige pretsedenti.

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Nojah, eks ma siis alustan samas stiilis -

"Vari Innsmouthi kohal" ma juba arvustasin, see lugu mulle üldiselt meeldis ja peab ütlema, et oli jutukogule väga õnnestunud avalugu, kuna tekitas positiivse impulsi ja häälestas edasilugemiseks.

Edasi tuli hulk tonte ja jäledusi, sekka mõni rohkem või vähem verine linnalegend. Kogu on ülevaatlik ja illustreerib suurepäraselt trende möödunud sajandi õuduskirjanduses. Mul on siiralt hea meel, et selline kogu eesti keeles olemas on - see annab aimduse autorites, keda antudteemalistes sõnavõttudes kogu aeg mainitavat kuuled. Lugemist ja ostmist raisatuks ei loe, kuigi suurt osa kogust vaevalt kunagi veel loen.

[Viimane tõdemus aga on loomulikult vaid mu isiklik maitse, millest ja võib-olla polnud mu tuju õige, aga kui autor vaid elustab asju ja puhub putukad suureks, on tegu liialt väljamõeldisega, et ühtegi hingekeelt liigutada. On ju teinekord meid tavaeluski kummitavad valikud kerge literatuurse modifitseerimise järel piisavalt kummastavad ja ulmelised, klassikaline "varjudest ilmus must ebaloomulik peletis ja peategelane tundis äravõitmatut õudust" paneb haigutades lehte keerama. Ja veel omaette teema on nn psühhopatoloogiline õuduskirjandus. Huvitav, kas see on ravitav? Ma mõtlen sellise kirjanduse lugemine ja kirjutamine... Ehk Addamsite perekonna meetodil - kuus osa "Mootorsaemõrvarit"? Järjest. Iga päev. Ja nii nädal otsa järjest. Toiduks saepuru.]

Nii et jätkates üleeelmist lõiku - tõenäoliselt ei olnud kerge teha valikuid kogu jaoks olukorras, kus varemilmunut on nii vähe ja seegi kas igivana klassika või juhusliku iseloomuga. (Kasvõi Cthulhu legendid, millest niipalju kuulda ja mida varem tõtt-öelda ühtegi lugenud ei olnud.) Nii et siit tulekski vihje järgnevaks - et kokku võiks panna eraldi voole käsitlevad kogud (?)

Teksti loeti eesti keeles

Õuduskirjandus jätab mind tavaliselt täiesti külmaks (välja arvatud mõned erandid nagu ntx. Lovecraft, James), ning erandiks pole ka see antoloogia. On paar päris head juttu (Lamsley, Thomase, Ligotti ja Newmani jutud), on klassikud oma keskpärasel tasemel(Lovecraft ja Leiber), ning hunnik pahna, mis ei aja isegi haigutama.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ma pole muidu suurem asi jutulugeja vaid närin vähe paksemaid kapsaid, siis oli päris hea juba välja valitud ports ette võtta, vähe mahukamas kogus. Ükshaaval ei hakkaks lugusid hindama, mulle meeldis asi kui tervik, kus leidub erinevate mekkidega osi.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Enamus neist tekstidest ei jäta küll muljet, et nad eriti tänapäevased oleksid. Säärased igavad tondijutud nagu... mai tea kohe... Edgar Allan Poe kirjutas nii igavalt. Ainult Lumley ja Newman päästsid kahekesi olukorra ja veensid, et tänapäeva angloameerika õuduskirjandus omadega ikka päris "seal" ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned head jutud tõstsid tublisti hinnet, muidu oleks asi suht nadi välja näinud.Kokkuvõtvalt - meeldis, kuigi ma suur jutu ja õuduse sõber pole.
Teksti loeti eesti keeles

Sai kuu aega tagasi loetud aga polnud varem aega arvustada. Kui mõni õudukas kätte satub siis ikka loen kah. Ja see sattus üpriski kogemata raamatukogus kätte, kuigi olin seda kunag otsinud. Aga,noh, kui loetud siis kõik korras? Julgeksin öelda, et imho olid suurem osa neist lugudest head. Paar tükki langesid allapoole, keskmise lähedale, aga huvitavad ikkagi. Huvitavalt kirjutatud ja paneks, kuigi mul kogumike peamiseks hindeks 4, siis sellele 5 ära. :D
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles