Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

«Kuningas Christeri Mõõk» ja Ingrid

(jutt aastast 2000)
https://algernon.ee/node/355

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
2
7
2
4
0
Keskmine hinne
3.467
Arvustused (15)
Taavi Kalju aka Ghilderich

Kulinaaria ja veini tundmine. Kaks teemat, mida ma eriti hästi ei valda. Kuid siiski oli jutt nauditav, millele puänt pani nagu i-le täpi peale. Siiski "5"-st jääb natuke puudu, seega "4+". Samas jäi ka üks asi häirima. Mis asjandused on kuurivürstid? Saksamaal olid ikka kuurvürstid.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Vastuolulisi tundeid tekitav lugu - eemalepeletav on see gurmaania kroonilise vormi avaldumine, mida miski ei näi tasakaalustavat. Teisest küljest (ja just teiskordsel lugemisel tehtud tõdemus) - teostus on perfektne ja vähemalt mina ei julge küll enam midagi väita.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Minule isiklikult hirmsal kombel meeldiv lugu. Minu jaoks on kirjatükid, milles on suudetud kõigele lisaks veel ka kulinaariast ja selle peensustest kirjutada ilma muud sisu ära segamata veel erilise tähtsusega. Olgem ausad: lugu ON briljantselt teostatud, kuigi selle stoori yle v6iks ju pisut nuriseda.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Minu meelest Hargla kõige nõrgem jutt. Mitte ainult sellepärast, et ulmeline osa puudus. 2+.

Mulle ei meeldi restorani nimi. Kuningas Christerit pole minu teada kusagil olnud. Christiane on olnud Taanis 10 (+3 Christofferi), Rootsis 2. Ning Saksa keisrit valisid kuurvürstid, mitte kuurivürstid.

Ma ei saa aru, mida Rainer Ingridiga peale hakkas. Seda pidanuks seletama. Kui mina millestki niisugusest peaksin kirjutama, alustaksin hetkest, millega Hargla lõpetab.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Hästi kirja pandud aga asi, mis puudub on stoori. Vein ja toidud on küll isuäratavad, aga terve tekst sellele üles ehitada pole just hea mõte. Ja ka lõpp jäi kuidagi segaseks (minu jaoks).
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Antud kirjatükk esindab I.H. väikest loome-alajaotust, kus head puändid on. Isegi minusugune veini"tundja" suutis teksti sisse elada ja nagu kolmanda isikuna «Kuningas Christeri Mõõga» lauas istuda. Lühike ja vaid väga napi ulmefragmendiga Lõuna-Rootsi ood.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Kuna olen selline praekartuli ja makaronide tarbija, jäi jutus toimuv tegevus mulle suhteliselt arusaamatuks. Loo puänt tõi aga mulle meelde "Tales From The Crypt" nimelise seriaali, kus ühes osas restorani kritiseerivast gurmaanist, vastu tema tahtmist pirukatäidis saab.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Esiteks - kui midagi kirjutada, siis kirjutada nõndaviisi, et igas lauses ei oleks kirjaviga. Vähemalt üle lugeda võiks oma töö küll enne "Algernoni" saatmist.

Eesti keeles pole anektoote, vaid on anekdoodid! Kuurivürstid on ka kahtlased, kuigi ilmselgelt näpukas - aga ikkagi. Kuurivürstid oleks muidugi hea epiteet kodutute kohta.

Ja vähemalt mina olen eluaeg söönud STOOVITUD kartuleid, aga võibolla on selle kui toorlaenu puhul mitu erinevat varianti lubatud.

Jutu puhul on see, et mina oleks kogu laastukese 3-4 jutustavasse lõiku kokku võtnud ja siis kirjutanud pikema jutu igavese elu saladuse lätetel luuravast alkeemik Rainer-Rainierist, kes noorte naiste liha kuidagi sööb ja selle vastikut maitset endale siis meeldivamaks püüab teha alkoholi lisamisega...
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Saavad kaks inimest kokku ühes väikeses restoranis. Söövad, joovad ja naudivad teineteise seltskonda. Puhas idüll ja siis saabub lõpp. Minu arust ka üsna täiuslikult teostatud tekst. Sisu üle võib küll vaielda, kuid teostuse üle mitte. Autor on ilmselgelt kannustatud soovist lugejal vaip jalge alt ära tõmmata ning lõppkokkuvõttes õnnestub see tal ka päris hästi. Oma ülesehituselt meenutab mulle ühte naljalugu romantilisest paadisõidust, aga see selleks. Neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles