Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Chaz Brenchley ·

How She Dances

(jutt aastast 1993)

eesti keeles: «Ja beebi tantsis»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
3
5
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (11)
Kristjan Sander

Vaat` see lugu on küll täielik ebaõnnestumine minu meelest, nii kirjaniku kui taasavaldaja ebaõnnestumine. Esiteks on juba jutu põhimotiiv ajast ja arust -- luukeredest kapis, sellest, kuidas keegi oma surnud vanaema, abikaasat või lapsukest magatab, toita üritab, temale päevasündmusi jutustab -- Cthulthu sabasoomuse nimel, kui palju on sellest kirjutatud! Ja tõesti VÄGA pika aja vältel. Teiseks on totter peategelase koguaegne jutt sellest, et kui ma siis oleksin tagasi pöördunud, oleks kõik olemata olnud... Siis oli veel viimane võimalus, aga lasin selle käest jne. Juhul, kui nähtud võigas vaatepilt selle tüübi närvisüsteemi kokku varsitas, pidi tal juba enne vaimse tervisega probleeme olema. On ju väga palju inimesi, kes on väga koledaid asju näinud ja ikka enam-vähem terved, palju koledamaid, kui üks hullunud naine oma lapse surnukehaga -- sõda, hukkuvat laeva, näljahäda...

Kokkuvõtteks võiks öelda, et tegu on mõttetu ning sisuhõreda looga, mille lugemine on puhas ajaraisk.
Teksti loeti eesti keeles
Valge Vares

Peaks ehk piirduma hinde ja lausega: "Kuna ei ole ulme, siis põhimõtteliselt ei kommenteeri," aga et tegu on kahtlemata õudus(ja päris võika)jutuga, siis mõni sõna siiski veel. Iseenesest hästi kirjutanud ja sugestiivne jutt esindab (ja juhatab kogumikus "Sünged varjud" ühtlasi sisse) nö. psühhopatoloogilist õuduskirjandust, milles üleloomulik element reeglina üldse puudub. Õudust (vastikust, jälestust) tekitab taolistes juttudes eelkõige vaimuhaige (pea)tegelase väärastunud fantaasia mingi sünnitis - antud juhul siis "tantsiv" beebi. Ei ole sedasorti kirjandusest kunagi suurt pidanud ja hinnet 3 võib seetõttu pidada kõnealusele jutule tunnustuseks. Autori stiil ja loo atmosfäär vääriksid isegi kõrge(i)mat hinnet, kuid mis teha - sisult haige värk lihtsalt ei ole mulle vastuvõetav...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Hiljuti sai Estconil deklareeritud,et mõnest "Süngete varjude" loost on varane Maniakkide Tänav ka parem.Vaat just seda lugu ma mõtlesingi.Brenchleyl paistab ka huvitavat fantaasiat olevat,niisiis on võrdlemisi mõistmatu,miks just see psühhopatoloogia pidi olema autori esimene eestindus.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Mõistusega võttes tundub et ei ole eriti hea lugu. Seljaajuga võttes jällegi tuleb tunnistada, et pani judisema küll - isegi 24 tundi pärast lugemist ei ole tekkinud tunne meelest läinud. Seega eriti madalat hinnet ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles