Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Brian Lumley ·

Haggopian

(jutt aastast 1973)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1973; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Haggopian»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
3
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (12)

Vaat` pole mul ilmselt soont Cthulthu müütide peale... Või siis vähemalt osa peale neist. See lugu igatahes jättis täielikult külmaks, kusjuures silmutaolise vampiirelundi kasvamine keset kõhtu pole minu meelest mitte õudne, vaid lihtsalt tobe.
Teksti loeti eesti keeles

Keskmine tugeval tasemel Lumley Cthulhu jutt, valitud "Sünged varjud"-antoloogiasse igati õnnestunult, kuna on selline kvintsessents Lumley tavapärasest temaatikast. Siin on Kreeka saar, veealune ja Innsmouthiga seonduv Cthulhu-motiiv, on need keerulise nimega vampiirid, mis mitmeski tema teises loos esinevad, on lihtne, ladus ja mõnus keelekasutus. Tegelikult (minu meelest) jutus ka üsna sünge ja võigas lovkräftlik tunnetus ning kui katsuda ajakirjaniku kogemus vaimusilmas veidi elustada (ja Lumley teeb selle täiesti võimalikuks), on tulemus üsna judinaid tekitav.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav kas need kalavampiirid toituvad ainult neljapäeviti - st. kui kalapäev on? Ei olnud halb jutt, ainult naerma ajas oma tobeduses.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt. Esimese hooga oleksin loole pannud hindeks 5. Lovecrafti "Innsmouthile" annab kloon igatahes mitu silma ette. Lumley hoidub lugeja vaimusilma ette manamast pompöösseid stseene, keskendudes selle asemel mõjusatele detailidele - pihklasest merevampiir on suurepärane leid. Maksimumhinnet kärbib vaid loo stamplik ülesehitus - kõrvaltegelase visiit ekstsentrikust peategelase juurde, kelle jutustus moodustabki loo põhisisu. Jääb niisiis 4, millele võib plussi juurde arvestada. Igatahes sobiv lõpulugu antoloogiale, mis õigustab ka (suhteliselt nõrga) avaloo valikut ja tekitab sümpaatse terviklikkuse ning lõpetatuse mulje.
Teksti loeti eesti keeles

Õudne see ei tundunud, kuid lugemiseks kõlbas kah. Imo on Lovecrafti "Innsmouth" ikka parem, kui see kloon. Innsmouth sai 5, nii et see saab 4. :)
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles