Kummaline lugu, mis algul ehk pisut peletab eemalegi. Ent kui süveneda, satub lugeja hämmastavasse maailma, millest ei saa algul arugi, kas tegemist on maagilise realismi või paralleelmaailmaga. Tõenäoliselt on siiski tegu viimasega. Maailm, kus tegevus toimub, meenutab kõvasti meie oma, ent pole seda mitte. Katoliku kirik on kõikvõimas, umbes nagu Pax Simmonsi "Endymionis", kuid pisut inimlikum. Tegevus toimuks justkui tänapäeval, ent tegelased vaevavad pead arutlustega, kas maa on lapik või ümmargune. Toimuvad esimesed raketikatsetused kuulsa teadlase Leonardo plaanide järgi. Väljaspool tuntud maailma piire asub Äär, tundmatu ja ohtlik kant, kust haruharva eluga tagasi tullakse. Kõige selle taustal hargneb lahti lugu paavsti salamõrvarist, kes ajab taga oma lapsepõlvesõpra, kes Äärelt tagasi pöördununa on asunud hävitama maailmakuulsaid katedraale. Loos ei seletata eriti midagi lahti, üsna palju jäetakse lugeja fantaasia hooleks, ent lõpuni jõudnuna võib tabada ennast kahetsemast, et lugu nii lühike oli. Skarabeus on nagu ikka ilmutanud midagi eriti head. Soome kirjandusest midagi eriti teadmata oli Jääskeläinen küll üks ütlemata meeldiv algus.

Teksti loeti eesti keeles

Krafinna de Kraax

30.07.2002, kell 18:56

Noh, mina defineeriks loo alternatiivajalooks, aga see on maitse asi.

Lugu on julm, üks julmemaid, mida ma olen lugenud. Mis aga iseenesest ei ütle midagi.

Pentsikusi kloostrielus aksepteeritakse vaikimisi ka tänapäeval. On olemas ju ametlikud konkubiinid ja piiskopi lapsed.;)

Millegipärast meenus Kettamaailm, ilmselt miski segane allusioon Ääre teemadel ja siis meenus kõrgkeskaeg. Aga tuu põle tuu...

Teksti loeti eesti keeles

Must Kass

10.08.2002, kell 19:44

segane lugu. köitvalt segane lugu. sigahea puändiga lugu. mis ju midagi ei seleta, aga asetab senise tiba teise valgusse küll. see viimane sõna. täpsemalt nimi. no et kes muu siis ikka Laureliga paaris käib kui mitte Hardy. aga mina küll enne selle peale ei tulnud, kui välja öeldi.

Teksti loeti eesti keeles

Silver Sära

2.09.2002, kell 12:35

Nojah, mina puändist aru ei saanud (kui pidada selleks romaani viimast inglisekeelset lauset), küllap on siin puudujäägid kultuurialastes teadmistes. Ent ka peale äraseletamist arvan, et ühe palli võrra kisub see lõpp hinde hoopis alla. Pilastas mõnusa loo ära.

Kuid üldiselt tasub "Laureli otsimas" tema kirjutamise vaeva ära. Järelsõnas on Jääskeläineni kirjutamisstiili kohta kasutet terminit "barokne" ja see näib sobivat just kõnealuse teksti kohta. Lugu pole ilmselt krjutet ühe hooga, vaid on nähtud vaeva, uuritud taustu. Kõigest on mõista, et autor on intelligentne inimene - asjaolu, mis mitte väga sageli raamatut lugedes ei ilmne. Mõnevõrra meenutas "Laureli otsimas" Indrek Hargla stiili, võib olla religiooni-teema tõttu. Igal juhul mulle enim meeldinud tekst eestikeelsest kogumikust.

Teksti loeti eesti keeles

Orcus K.

13.09.2002, kell 14:11

Eriti sügava mulje jätnud lugu! Juba ainuüksi see keerukavõitu kompositsioon, kus tüüp kõigub une ja ärkveloleku vahel ja segi paisatakse selge arusaam, kas ta meenutab ja elab läbi minevikku või on see lihtsalt vana mehe luul. Jutt veab hästi lõpuni välja ja igav ei hakka kordagi.

Tõsi, see Olly ja Laureli teema oli küll vaimukas, aga mina ei osanud seda küll kuidagi ülejäänud looga haakuma panna. Tabasin küll juba jutu keskel vihjed ära, aga midagi juurde see just ei andnud ja ära ka ei võtnud. Pigem muutis tegelased veidi koomiliseks, kui üritada neid sellistena ka ette kujutada.

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

15.04.2003, kell 19:44

Toomas Aas

2.05.2003, kell 12:57

Üks võimalik nägemus "õhtumaa allakäigust". Juhtivat rolli maailma asjades mängib katoliku kirik. Kõik olulisemad ühiskonnategelased on piiskopid. Vaieldakse elumõtte ja Jumala olemuse üle, samas ei suudeta ehitada korralikult toimivat jalgratast ja Philips reklaamib oma "raadioid, mis töötavad peaaegu alati". Vihjamisi saameküll aimu et kunagi on asjalood olnud etemad, aga "the world as we know it" ei ole selle jutu universumis küll kunagi eksisteerinud. Võrdlemisi paeluvparalleelmaailm, mille eest hindeks tuleb tugev 4.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla

18.05.2003, kell 01:51

Lugu, mis pakub pidevalt peamurdmist ja see mõneti raskendab andeka stiili ja kompositsiooni nautimist. Sisetunne ütles muidugi kohe, et ega eriti palju vastuseid lugeja ei saa. Hüpoteesiks siiski piisab. Et oleks siis selline maailm, kus Kristus viis läbi ülestõusu ja sai koguni keisriks. See on väga dramaatiliselt mõjutanud teaduse arengut, no ja teoloogia on sootuks teistsugune, kuna Kristus olla kusagil maha maetud. Ja tuua sellesse alternatiiv- või paralleelmaailma koomikutepaar Hardy ja Laurel lõhnab peaaegu pungi järele. (Ehk aitaks loo paremale mõistmisele kaasa see, kui ma oleks kasvõi ühtegi nende meeste sketshi või vähemalt neid ennastki näinud?).

Rööbiti maailma arengu saladustega areneb loo põhitelg - Vatikani assassiin jälitab renegaadist piiskop Laurelit, kes hulluksajava osavusega õhkab kõiki katedraale. Miks on Äärel käinud piiskopi raev suunatud just arhitektuuri vastu jääbki saladuseks. Nagu ka see, et kuidas on arhitektuur selles maailmas (vähemalt keskajal) arenenud samuti nagu meie maailmas, ent muud teadused mitte.

"Viis" on antud Jääskelaineni kirjanduslikku meistrerlikkust ning loodud salapärast maailma silmas pidades. No ja kirikute õhkulaskmisest oli ka igati meeldiv lugeda. Mõistatuste lahendamine pole autoril niiväga eesmärgiks olnud. Ehkki loo positiivne sõnum - mida jällegi võib väga erinevalt näha - on sellest hoolimata piisavalt reljeefselt välja toodud.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

7.06.2003, kell 00:27

Raul Veede

29.05.2004, kell 17:06

Laureli ja Hardyga isiklik kogemus puudub, ei oska hinnata. Muu "taustatundmine" kyll eriti silma ei torka, katedraalide nimesid pole eriti keeruline leida. Eks ta yks koomikute tants ja tagaajamine ole. Alternatiivmaailmast võiks muidu asja saada, aga kuna Jääskeläinen kirjutab ainult sellest, mida lapsepõlves unes nägi, muutub igasugune fantaasia peatselt pudruks ja naeruvääristab peamiselt iseennast. Ja venib, venib, venib.

Tundub, et Jääskeläisele see ristirahvas väga ei meeldi, aga protestantide kohta ei saa Soomes pahasti ytelda. Ega neil pole niisugust mastaapi ka, et neist lugu kirjutada annaks.

Teksti loeti eesti keeles