Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Pasi Ilmari Jääskeläinen ·

Kummitustalo, Rakettitehtaankatu 1

(jutt aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 1996; nr. 4
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kummitusmaja, Raketitehase 1»
Pasi Jääskeläinen «Taevast kukkunud loomaaed» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
1
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (11)

Kampa kuulumiseks on vaja teha julguseproov. Kes õgib roiskunud toidujäätmeid ja peaaegu annab otsad, kes seisab kummitusemaja uksel ja tuleb tagasi. Väike lombakas tüdruk otsustab minna kummitusmajja ja vaadata seal ringi. See on kõhe, kuid kord väljaöelduna ei saa ta taganeda endast.

Kummitusmaja ilmub täiesti ootamatult linna panoraami. Tõsi, alles pärast seda, kui raketivabrikant on ostnud selle krundi enesele ja tahab sinna maja ehitada. Maja kord on, kord pole. Tuleb oodata ja vaadata. Isegi lähedale minnes ei tule maja ligemale. pigem vastupidi, ta nagu põgeneks, aga enesele ootamatult satutakse ta uksele. Tüdruk näeb majas midagi sellist, mida ta ei suuda teistele kirjeldada, aga kindel on vaid see, et akna juures seisab tornikõrgune tüdruk ja aina ootab... Maja ise tõuseb taevasse.

Akna ääres seisab räbalais tüdruk. Räbalais mitte seetõttu, et tal poleks korralikke riideid. Need riided pole kuigi vanad, aga nad kuhtuvad koos kahvatu tüdrukuga, kelle silmad olid kord taevasinised... Ta ootab...

Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt. Jälle nats lastekas ja veidi kingilik. Omamoodi trafaretne puänt, mis sobib üsna hästi miljööga. Kogumiku parimate juttude kõrval kahjuks kahvatub pisut.
Teksti loeti eesti keeles

Selle jutu muudab nauditavaks tema kahetasandilisus. Ühest küljest on tegu justkui tõsise, isegi traagilise, paralleelmaailmade-teemalise jutuga, teisest küljest aga irvitamisega kogu selle teema üle. Samas ei paindu klaviatuur siiski kuidagi nimetama seda paroodiaks.

Üks asi, mida see jutt aga päris kindlasti ei ole, on etteaimatav. Kui lõpplahendus on teada, paistavad mitmed seigad tagantjärele küll hoopis teises valguses. Autorile aga kiitus selle eest, et ta midagi ette ära rääkimaei tõtta.

Teksti loeti eesti keeles

Rotid on toredad. Ainult siin esitatakse neid kuidagi pahas valguses. Räpaste ja ebameeldivatena nagu inimesed. See ei ole ilus.

Mõnes mõttes natuke parem kui mõned teised lood samast kogumikust, samas kestab ikka soigumine lapsepõlvehirmude yle. Õudne ei ole ja ulmeline ka mitte.

Teksti loeti eesti keeles

Lastekamp oli lahe, aga see rottide värk oli mu meelest jamps. Belialsi sipelgatelugu oli parem...

Aga tegelikult tahtsin arvustuseruumi täita ühe teise mõttega. Juba lugedes lühiromaani "Seal kus rongid ümber pööravad" tekkis mul ähmane aimdus, et tegu on järjekordse industriaalühiskonna ängi kujutava kirjanikuga, "Raketitehase" puhul kujunes aimdus veendumuseks. Ning selle ainesega käiakse ümber pigem vene kui lääne ulme mängureeglite kohaselt. Linnake, milles suurimaks tööndjaks on raketitehas (ilutulestikuraketid, hahahhahaaa) ja kuhu kõik lapsevanemad olenemata elukutsest on läinud "suure tellimuse" täitmise nimel tööd rabama... Selline linnake võiks vabalt olla ka mõne näiteks Pelevini jutukese tegevuskohaks. Kummitusmaja, kuhu omapäi jäetud lapsed tükivad, ka. See kõik on kirjutatud loomulikult teises võtmes, kui mistahes vene autor seda teeks (muuhulgas puudub ühiskonnakriitiline mõõde), aga sõnade tagant aimuv äng on sama.

Üldiselt tuli mul natuke sama tunne, nagu kuulates väga viletsat soome bändi "Folkswagen"... Jääskeläinen on kirjanikuna muidugi palju-palju suurem, kui see punt muusikutena, aga mingid assotsiatsioonid tekkisid.

Teksti loeti eesti keeles

Lugedes hakkas mulle poole peal tunduma, et see on nagu Pelevini sulest kukkunud. Ja näe, polegi ma ainus, kellele nii on tundunud.

Ilutulestiku pärast ma ei nurisegi. "Ilutulestik" on see, mida peategelasteks olevatele lastele räägitakse.

Midagi erilist see jutt nüüd ei ole, aga äraarvamatu lõpu eest tõstan hinnet. Ja mina küll ei saanud aru, et rotte kuidagi pahasti oleks kujutatud.

Teksti loeti eesti keeles

Erinevad tasandid - ja sellega seotud puänt - jäid pisut segaseks, sellest ka madalam hinne. Aga muidu lobedalt kirja pandud ja täitsa loetav (õudus?)lugu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles