Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Jingo

(romaan aastast 1997)

eesti keeles: «Patrioot»
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
5
1
0
0
Keskmine hinne
4.222
Arvustused (9)
Avo Nappo

Meres, enam-vähem võrdsel kaugusel Ankh-Morpoki ja Klatchistani randadest, kerkib pinnale saar. Saar iseenesest on loomulikult inimtyhi, haiseb vastikult adru järele ja ka optimistlikud kalurid, kes sealt peidetud aardeid otsivad pole neid sealt veel yhtegi leidnud. Kyll aga annab too jumalaist hyljatud õnnetu maalapp nii Ankh-Morpoki kui Klatchistani rahvahulkadele põhjust üleüldiseks patriotismiks. Nimelt on mõlemad osapooled veendunud, et saar on _nende_ oma. Yhesõnaga - tundub et sõda on vältimatu. Ainsad kes kõiges selles tohuvapohus selget pead yritavad säilitada on Ankh-Morpoki n.ö. linnapea lord Vetinari ja Valve komandör Samuel Vimes.
Edasisest tegevusest võtavad põhiliselt osa juba mõnedest varasematest sarja osadest tuntud kapten Carrot, kapral Nobby, võluv libahundineiu Angua ja Leonardo da Quirm koos omaleiutatud allveelaevaga.
Raamat on igati parimate kettamaailma lugude tasemel ja alla viie hinnet panema minu käsi talle ei tõuse.
Teksti loeti inglise keeles
Katjusha

Vaidlused territooriumi pärast on inimkondal alati saatnud ja nii pole ime, et ka Kettamaailma kangelased maade jagamiseni jõuavad- olles seejuures sama jaburad kui alati. Viimasepeal hinnet ei anna siiski sellepärast, et aeg- ajalt tundus raamat süzeekäänakutega üleküllastatud olevat ja nii jäid mitmed põnevad liinid lõpuni lahti harutamata (mind oleks näiteks huvitanud pikem peatumine printsi röövimise ja saatkonna põlemise teemal).
Teksti loeti inglise keeles
Toomas Aas

Et siis poliitiline põnevik a la Discworld. Kusjuures kui lugeda seda 8 aastat tagasi kirjutatud romaani tänases iraagisõja-maailmas, siis torkab silma mitte niivõrd territoriaalse konflikti kui kristluse ja islami konflikti temaatika. Hakka või Pratchettit visionäärluses kahtlustama.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Tõenäoliselt kõige poliitiliselt korrektsem romaan, mida ma elus olen juhtunud lugema. Kuid samas esimene Pratchetti tekst, mis minu jaoks mingi sidusa kirjandusteose moodustab.
Teksti loeti eesti keeles
Pronto

We don`t want to fight but by Jingo if we do,
We`ve got the ships, we`ve got the men, we`ve got the money too,
We`ve fought the Bear before, and while we`re Britons true,
The Russians shall not have Constantinople.

Jingo ja jingoism on terminid, mis üldjuhul olles ise oma loomult positiivsed on ometigi selge negatiivse alatooniga. Need sõnad on pärit ühest tuntud briti kõrtsilaulust ja nendega viidatakse ühiskonnas tekkivate (või kunstlikult tekitatud) kõrgendatud patriotismipuhangutele, mis tavaliselt viivad rumalate otsuste ning tegudeni. Kuna selle raamatu pealkiri omab tähendust ainult anglosaksi kultuuri- ja keeleruumis, on selle tõlked tavaliselt mõne puu pealkirjaga. Näiteks eestikeelne versioon kannab seetõttu nime "Patrioot".

Nagu Kettamaailma lugudele kohane on ka seda raamatut võimalik lahterdada: tegu on nimelt linnavahtide jutuga, olles ühteaegu neljas vahtkonna tegemistest pajatav üllitis ning kahekümne esimene osa kogu sarja poolt vaadatuna. Nagu ikka on platsis kõik kõvemad ässad nagu Vimes, Carrot, Angua, Nobbs, Colon ja Vetinari, kes taaskord peavad vussi läinud linnaelu tagasi õigetesse rööbastesse aitama. Seekordne lugu hakkab pihta JFK mõrvamisele sarnaneva atendaadikatsega, mis viib Ankh-Morporki vorstiõgijad sõjajalale Klatchi rätipeadega. Konflikti põhjuseks on müstiliselt merepõhjast üles kerkinud Lesphi saar, mida mõlemad osapooled kohemaid enese omandusse kuuluvaks kuulutasid.

Siinkohas oleks paslik meelde tuletada, et ükski Kettamaailma lugu ei pretendeeri kohale maailma kirjanduseliidis. Tegemist on humoorikate lugudega, mida sobib lugeda siis kui on himu millegi "kerge" järele ning selles kategoorias on tegemist esmaklassilise loominguga. Ometigi on tegemist mitmekihilise kraamiga, kus laia silmaringi omamine pole küll otseselt kohustuslik, kuid tuleb kindlasti kasuks, sest raamatust leiab ohtralt viiteid muudele teostele ning päevapoliitilistele sündmustele. Näiteks eelpoolmainitud JFK atendaati ja sellega kaasnevaid vandenõuteooriaid utiliseeritakse päris korralikult.

"Jingo" on minu arvates üks paremini õnnestunud Pratchetti lugudest. Osaliselt on see kindlasti tingitud sellest, et vahimeeste lood on selles sarjas minu absoluutsed lemmikud, kuid ka muidu on tegemist osavalt üles ehitatud ning realiseeritud jutuga.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles