Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Friedebert Tuglas ·

ajakirjapublikatsioon: «Ilo» 1920; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte» 2005

Tekst leidub kogumikes:
  • EW aegne
  • Ilmunud muus ajakirjas
  • Ilmunud muus raamatus
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
3
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (9)

BAASi sirvides avastasin, et seda juttu polnudki seniajani teoste nimekirja sisestatud. Parandan nüüd selle puudujäägi, sest tegu on eesti ühe suurema sõnameistri ainsa novelliga, mis mahub klassikalise õuduse raamidesse. Ühtlasi täiendab see pilti Tuglasest kui ulmekirjanikust, kellelt leidub midagi igas selle alazhanris ("Viimne tervitus" on puhas SF, "Maailma lõpus" ehtne fantasy ja kuhugi nende vahele jääb/oleks jäänud paljulubav novellikavand "Helloi maa").

Tuglas ise ei tee saladustki, et jutt on sündinud jaapani folkloori ainetel hulga õudusjutte kirjutanud Lafcadio Hearni loo "Rokuro-kubi" lugemise järel ja mõjul. Plagiaat? Niivõrd, kuivõrd. Tegelikult on Hearnilt üle võetud vaid lendavate peade motiiv, kogu muu taust on hoopis erinev. Ja Hearnile - kes oli ju tegelikult lihtsalt jaapani legendide läänelikku keelepruuki ümberpanija - annab Tuglas oma kirjelduste ekspressiivsusega igatahes mitu silma ette. Sünge jutt!

Hinne neli peegeldab praegusel juhul ainult jutu vajakajäämisi zhanripuhtuse seisukohast, puhtkirjanduslikust aspektist vääriks see kindlasti viit.

Teksti loeti eesti keeles

Esmatrükk "Ilo" 1920, nr. 6; raamatus "Hingede rändamine", Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1925.

Leitnant Lorens läheb labrakale, ent eksib ära ja jõuab lõpuks üksiku elamuni. Pererahvas pakub puhkeajaks peavarju ja pruukosti, kuid kavatseb külalisele kurja. Õhk on täis lendavaid päid!
Minule meeldis, et lõpp selgelt ei ütle, kas Lorens sai surma või ei.

Teksti loeti eesti keeles

Olen lugenud ka seda Hearn`i juttu, kus lendpead möllasid. Tuglase jutt on ikkagi tase kõrgemal, Hearn`il jäi asi kuidagi kaudseks ja episoodiliseks, aga Tuglas on täie rauaga pihta andnud. Mõjub.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt päris korralik käsitöö, kuid midagi jäi siiski puudu. Võib-olla oli lendavate peade kättemaksuhimu minu jaoks natuke liiga ebaselgelt põhjendatud, sest otsest seost leitnant Lorentsi ja nende vahel mina ei tabanud. Samas pole ma ka Jaapani mütoloogiaga piisavalt kursis, et teada, mida need lendavad pead tegelikult endast kujutavad. Õudukina igatahes asi töötas, isegi kuni lõpuni välja. Ei pöördunud hullusesse või kuhugi mujale ära. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei ütleks, et Hearni lugu oluliselt kehvem on. Erinevad olid taotlused. Hearn pakendas jaapani folkloori, mistõttu tekst pidigi mõnevõrra puise ja müüdipärasena mõjuma. Samas kui Tuglas kirjutas sügavalt ühiskonnakriitilise loo, milles väljendada "ajastu sotsiaalset viha ja kättemaksu-kirge".
Tuglas loob vastanduse realistliku ja unenäolise ruumi vahel, ent nimi Mirandola seob need siiski. Peolised on silmakirjalikud kui majaelanikud nukekubid, kes pimeduse saabudes heidavad endalt tavainimese maski ning muutuvad verd ja kättemaksu otsivaiks deemoneiks, sotsiaalse viha kehastuseks.

Ja lõpu suurepärasus peitub minu jaoks hoopis peategelase sisemonoloogis. Varemalt üdini nitšeaanlik Lorens tõdeb, et ka teel peole võib subjekt ja objekt vahetuda, kannatuste põhjustajast saada kannataja. "Kas magasin ma enne elu ees, või magan praegu?"

Stilistiline meisterlikkus on vaieldamatu. Kui Tuglasel ei oleks üksikuid paremaid novelle, saaks käesolev kahtlemata kõrgeima hinde.
Teksti loeti eesti keeles

Vaimustust pakkus loo kaks viimast lõiku, mis olid ikka väga hästi kirja pantud. Ülejäänud lugu jättis mulle natukese kesise mulje. Jah, vb on Jaapani motiivid mulle võõrad, sest mõned sümbolid jäid päris arusaamatuks. Ühesõnaga lugeja nõrk ettevalmistus looks kahandab mu hinnet nelja peale.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles