Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jorge Luis Borges ·

La biblioteca de Babel

(jutt aastast 1941)

eesti keeles: «Paabeli raamatukogu»
Jorge Luis Borges «Hargnevate teede aed»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (6)

Borgese elu sisuks olid raamatud. Ta kirjutas neile eessõnu, nendest esseesid ja novelle ning ametilt oli ta raamatukoguhoidja. 1955 sai Borgesest Argentiina Rahvusraamatukogu direktor ja kirjandusprofessor ülikoolis. Vaadeldav jutt võiks olla raamatukoguhoidja koshmaar oma töökohast.

Paabeli raamatukogu võib vaadelda ka kui kosmose ja kultuuri metafoori. Universum ja kultuur on võrdväärsed – ammendamatud ja lõpmatud nagu Paabeli raamatukogugi. Erinevate raamatukoguhoidjate käitumine kujutab erinevaid suhtumisi kultuuri: ühed otsivad tuge traditsioonist, teised hülgavad selle nihilistlikult ja kolmandad nõuavad tsensuuri klassikalistele tekstidele. Borges ise, nagu ka loo peategelasest jutustaja, säilitab “kombe kirjutada”.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi kena oleks enne mingi arvustuse kirjutamist tekst veel korra üle lugeda, tunnen et Borges "Paabeli raamatukogu" puhul pole see vajalik: see on jutt, mis meelest niipea ei lähe.

Eelarvustaja ülesleitud filosoofiliste liinidega ei söanda nõustuda ega ka neid ümber lükata, sest oma lihtsakoelises olemuses neid lihtsalt teosest ei leidnud. Küll aga avaldas mulle selle jutu juures sügavat mõju just asja idee -- raamatukogu kõigist võimalikest raamatutest, mis saavad olemas olla. Kuna Borges on lugeja varustanud ka vajalike numbritega, peaks iga huviline saama ise välja arvutada nii raamatute kui kuusnurkade hulga. Tõenäosusteooria alla käib see vist, kui ma väga ei eksi?

Tegu on tekstiga, mis mind Borges juurde tõi. Ning kõigil neil, keda on veel õnnistatud keskkooliõpilase staatusega ja kelle kirjanduseõpetaja samuti armastab "Maailmakirjanduse lugemikku" klassisiseses ja -välises töös kasutada -- lugege see jutt läbi. Kui meeldib, siis on paras asuda oma Loomingu Raamatukogusid läbi tuulama, sest Borges väga vildaka nurga (heas mõttes!) alt leiutatud ideid ja paradokse täis puistatud tekste on eesti keelde rohkemgi tõlgitud. Kindel ja kõigutamatu "viis".

Teksti loeti eesti keeles

Kõige vingema mulje jätnud Borgese lugu. Võibolla selle pärast, et mu enda mõtted olid mõnda aega enne seda umbes samu liine mööda liikunud. Mõtlesin nimelt lihtsalt naljaviluks ja näpuharjutuseks kirjutada pisikese programmijupi, mis näitaks järjest arvutiekraanil kõiki võimalikke pikselikombinatsioone. Mis sellest, et programm pidanuks töötama ilmselt tunduvalt kauem kui see meie universumis võimalik oleks. Tähtis on see, et ta oleks näidanud absolutselt kõike, mis eksisteerb kaasarvatud sinu passipilti, kallis lugeja, aga ka sinu nägu 25 aasta pärast ja ka seda, mis oleks juhtunud kui da Vincil oleks Mona Lisat maalides roosa otsa saanud.

Naasmaks igavikulistest sfääridest tuleb märkida, et seda programmi ma kirjutada ei viitsinud ja Borges saab viie.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, Borgeseni jõuad oma programmijupiga siis, kui tal õnnestuks need pildikesed siiski valmis joonistada ja siis peaks hakkama sorteerima, mis nende hulgast väärtuslik on ja mis mitte :) Antud novelli juures on just oluline veel see väärtushinnangu suhtelisuse aspekt: teosed, mida üks sekt vahepeal mõistmata hävitasid, võisid olla ikkagi kultuurimonumendid, ainult et lugejaile mõistetamatus keeles kirjutatud. Ja kui arvata siit edasi minnes, et kõikvõimalikud tähekombinatsioonide variandid võiks eraldi keele moodustada, mida kuskil mõni kasvõi sajajalgsete rass kuskil räägib, jõuame sinna, et suvaline teos võib mõne kauge rassi keeles tegelikult see Suurim ja Ülim olla.
Teksti loeti eesti keeles

Pole midagi öelda. Väga hea jutt. Raamatukogu kui universum. Ei eksisteeri absoluutset tõde, sest kõik on suhteline. Ja inimese otsingud selles suhtelisuses.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles