Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Juhan Habicht ·

Warcraft n_thousand

(jutt aastast 1997)
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:125113

ajakirjapublikatsioon: «Vikerkaar» 1997; nr 10/11
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Trükiteavik wõrgus
  • Vikerkaar
Hinne
Hindajaid
10
2
0
1
0
Keskmine hinne
4.615
Arvustused (13)
Alari Rajande

Tavaliselt mulle igasugused virtuaalreaalsuse jms.-ga hitech-cyberpunk jutud ei meeldi, sorry, sest jääsaagimine jäägu geograafilisesse ulmesse. Antud lugu oli meeldiv erand: parajalt lõbus ning lühike - polegi midagi erilist lisada. Oleks ka mr. W. Gibson ise aru saanud millest kirjutab, siis võiksid tema raamatud sama head olla. Viismiinus.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Täitsa crazy. Paras häkkeri õudusunenägu, ja hirmhästi kirjutet. Ainuke negatiivne arvamus, mida loo kohta olen kuulnud, oli ametialane kigin yhelt skeptiliselt arvutihullult, stiilis, et aaaah, mingi tehniline yksikasi ikka tegelikult päris nii ei ole, kui loos räägitud. Milline detail minu jaoks on fantasyloo seisukohalt jumala ykstakõik. Tänu oma võhiklikkusele arvutiteaduses võin vabalt nautida seda, kui hullult hästi on lugu kirjutatud. Aktsioonid-värgid, syrrealistlik puänt... Ja mis eriti mõnus - ei mingit viimistlematust, nagu see Belialsi lugudega pahatihti juhtub, vastupidi, kõik oli täpselt välja mõõdetud ja õiges paigas.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Tunnistan ausalt, et mul oli selle loo vastu tükk aega tõsine tõrge... aga mingil õhtupoolikul jäi see «Vikerkaar» näppu ning eneselegi ootamatult lugesin loo ühe auruga läbi!

Juhan Habicht on kogu aeg rääkinud, et ta püüab endas kirjutamistungi maha suruda ... minu meelest asjata ... Juhan Habicht peaks kirjutama, PEAKS KINDLASTI KIRJUTAMA, sest siis jääks ehk nii mõnegi küündimatu sulesepa looming avaldamata ... kui pizza laual, siis keegi lehmakoogi poole enam ei kiibitse...

Mulle meeldis ja soovitan kindlasti kõigil lugeda! See tekst annab eesti keeles märksa paremini aimu küberpungist, kui need diletantlikud Gibsoni tõlkekäkerdised ... uskuge mind! ... olen lugenud küberpunki mitmes keeles ning see lugu on oma feelingult just selline ehe tükk ... ning samas on ta ka minuarust paroodia!!!
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Arvuti- ja üldisemalt tehnikavõõra ning -vaenuliku inimesena ei oska ma sellist teksti nautida ega õieti arugi saada. See pole küll autori viga, ent kõrget hinnet kirjutama mu käsi ikkagi ei tõuse. Ma mõistan, et "Eesti ulme antoloogia" püüab hõlmata võimalikult laia diapasooni ja pole ka "Best Of" tüüpi, ent see jutt sobiks küll pigem mõne arvutiajakirja jutulisaks. Liiga esoteeriline.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Vägagi loetav jutt. Tegelikult Habichti puhul ongi selline mõneti huvitav eripära, et erinevalt enamusest teistest tituleeritumatest Eesti ulmelugude autoritest kirjutab ta vähe, aga hästi. Habichtil on mõtteid ja ideid ja ta võiks tõesti rohkem kirjutada. Samas tuleb arvestada ka sellega, et mees tegeleb aktiivselt ja väga edukalt ulmekirjanduse tõlkimisega. Tea, kas sealt nii väga jääbki aega üle.

Loost endast nii palju, et Eesti õblukesse küberpunki annab ta päris tõhusa panuse. Ise muidu selle kirjandusliigi suurimate austajate hulka ei kuulu, kuid vahel on päris meeldiv heal tasemel küberlugusid lugeda. Warcraft n_thousand on kaheldamatult üks neist, sestap ka hea hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Mõnus lugemine, äratundmine Warcraftist ja just piisavalt lühike küberpungi jubin, et ära ei tüütaks ja tektsist täiemahulise "elamuse" saaks. Teaksin ma küberpungist rohkem, küll ka kiidaksin rohkem.
Senikauaks aga jäägu ühe lihtsa eesti peooni viis.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Jutud sellest, kuidas "inimene läheb arvuti sisse", kipuvad tavaliselt olema nõmedad. Vähemalt need, mis mulle ette on sattunud, tekitavad lugedes ikka mingi tõrke.Mitu aastat tagasi loetud Neuromancerist on siiamaani paha maitse suus.

wcnt kuulub väheste kiiduväärt erandite hulka. Seda tänu sellele, et autor on kirjutanud mitte niivõrd arvutist kui tegelikult ikka inimesest. Minu jaoks on oluline ka see, et tegelike IT terminitega ei ole väga kõvasti puusse pandud. Ei tea kas valdab Habicht ise teemat või konsulteeris asjatundjatega, igatahes ühtegi laustotrustselles osas silma ei hakanud.

Lisame siia juurde veel hea idee ja saamegi kokku jutu mis on kõrgeima hinde igati ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Esimene küberpunki tekst, mida lugesin, ja samas ka üks vähestest, mida üldse lugenud. Mitte et ei meeldiks, kuid kuidagi vähe jääb näppu. Et siis ... igati tore jutuke. :)
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, ainult et see viimane lause - puänt või nii? - ei kõlba kuhugi. Neli pluss, võib-olla olekski pidanud 5p ära andma, aga las jääb praegu nii.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles