Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Excelsuse konkistadoorid

(lühiromaan aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 3/99» 1999
Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000
antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
18
4
1
1
0
Keskmine hinne
4.625
Arvustused (24)

Ma pole päris kindel, kas tegu on lühiromaani või jutuga, pakun välja et "Marduses" ilmuvad siiski jutud. Kui teadjamad mehed teisiti arvavad, siis sorry, parandage ära.

No nii, Herr Hargla esimene lugu, mille eest pidin ka pappi välja laduma (ostsin oma elu esimese "Marduse" just selle loo pärast). Ning ega ma ei kahetse seda just kah, aitasid seal teisedki jutud õhtut mööda saata.

Keeruslise nimega "Excelsuse konkistadoorid" on seotud "Gondvana lastega", kuid mitte selle jätk. Lugu toimub jäises ja lumises maailmas, kus mõistatuslikud mõistuslikud olendid "ningod" inimesi kangesti nottida tahavad (ja seda ka jõudumööda teevad).

Lugu on hea, kuid jääb Hargla parimatele tükkidele alla süzhee ja lõpplahenduse poolest, seepärast 4, ladusalt kirjutamise kunsti valdab aga autor suurepäraselt.

Teksti loeti eesti keeles

Nonii, esimene viiteväärt SF tekst Indrek Hargla sulest!

Kuulub sellesse autori ulatuslikku tulevikuajalukku, mis sai alguse jutust «Gondvana lapsed» ning mille alla kuulub ka ühismaailm Fabulus. «Excelsuse konkistadoorid» näib alustavat uut ja huvitavat alamsarja, mida näib siduvat Bent vris Zeman.

Antud loos saabub ülalnimetatud aadlimees planeedile Excelsus, kus teadaoleva universumi üks jõukamaid isikuid rajab gigantset jääskulptuuride galeriid. Mingil hetkel on planeedilt avastatud elu ning see elu (nn. ningod) on üsna vaenulik... on juba üsna palju hukkunuid. Jäägalerii loojate surmad ongi põhjus, miks vris Zeman planeedile saabub... ta peab otsustama, et kas ningod on mõistuslikud või mitte.

Hargla on ikka hullult hea kirjanik. Alguses tundub lugu justkui pisut venivat, aga see kõik on edaspidise jaoks vägagi vajalik. Jäämaailm ning sellega seonduv ja eelnev on kõik suurepäraselt läbi mõeldud... juba ainuüksi jääprillide eest annaks viie.

Võrratu tekst, mis purustas täielikult minus juba vaikselt maad võtva veendumuse, et Indrek Hargla on vaid eelkõige õuduskirjanik... kuigi, Hargla puhul on zhanrilisest purismist rääkimine liigne luksus... mees segab ulme eri liike sellise mõnu ja veendumusega, et jääb üle vaid kähinal «Braavo!» röökida!

Olen viimastel kuudel olude sunnil kogu 1999. aastal ilmunud eesti ulme läbi lugenud ning üldiste perspektiivide ähmastumise vältimiseks ka hulgaliselt viimaste aastate välisulmet. Vaat «Excelsuse konkistadoorid» tekitasid lugemisel sellise mõtte, et see tekst võiks vabalt ilmuda suvalises maailma juhtivas ulmeajakirjas ning ilmselt see ei jääks ajakirjanumbri nõrgemaks looks!

PS: Parandasin teksti zhanri (vt. eelmine arvustus) siiski lühiromaaniks, sest kui minu arvutused on õiged, siis peaks antud lugu pikkuselt napilt ületama lühiromaani künnise.

Teksti loeti eesti keeles

Lahe lugu jah. Visioon valguses säravatest jääkujudest teeb autori fantaasiale ainult au. Muidu oli ka huvitav ja tore, sellise kunstinautijate planeedi idee oli võluv. Samuti igati mõnusad olid need karvastele hyljestele sarnanevad kuriloomad, sellised tigedad mõmmikud ;) Sõber-robot oli tore. Ainult yhele piziasjale ei saanud päriselt pihta - musta ja triibulise värvi põhjendatusele. Yhest kyljest oli musta värviga tegu nagu kohaliku planeedi allmaakihtides tekkinud mutatsiooniga, teises kohas aga mainis mingil varasemal planeedil juba esinenud musti isendeid. Vabalt võis mu enda tähelepanu alt vedada, et kuskil oli sellele ka selgitus kirjas, aga ju ma siis ei märganud.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata oli tegu eelmise aasta Mardustes ilmunud juttude või lühiromaanide seast parima teosega, isegi siis, kui siia arvestada välismaised kirjanikud. Minu meelest oli see ka ainuke lühiromaan mis selles ajakirjas ilmus. Mehel on suurepärane fantaasia ja hea kirjeldusoskus, tema tegelaskujud mõjuvad sageli usutavamalt kui mõne maailmakuulsa ulmekirjaniku omad. Aga juhiks tähelepanu ningodele, minu isikliku hinnangu kohaselt peaks jää- ja lumemaailm soodustama üleni valget mutatsiooni, mitte musta-valge triibulist, aga see on juba pisiasi.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei lugenud seda siis, kui ta ilmus. Alles tänavu talvel. Õues sadas paksu valget laia lund, maas oli lumi nagu vatt ja mina lugesin Excelsuse karvaloomadest. See oli fantastiline elamus.

Ma arvan, et inimkond saaks ningodega rahu sõlmida küll. Inimesed peaksid veel mõne kuju tegema. Kui ningod näevad, mida inimesed suudavad, siis nad taipavad, et inimesed pole vähemalt viimseni halvad.

Teksti loeti eesti keeles

Enne viimaste lõikude lugemist olin kindel hindes, mida panna tahtsin. See hinne oli 4. Paraku polnud võimalik pärast terve loo läbilugemist seda hinnet säilitada. See lugu saab kolme. Kahjuks.

Nimelt kannatab see jutt sama puuduse all, mis mind "Erschoti kraatri" juures kõige rohkem häiris -- täiesti põhjendamatud ja absoluutselt ebatõnäolised kokkusattumused. Arvata võib, et ningod olid sellel planeedil elanud juba sajandeid kui mitte aastatuhandeid -- vähemalt loost jääb selline mulje ning autor ei tee midagi, et seda ümber lükata. Ilmselt pidi Võõras Rass tegutsema tunduvalt enne seda, kui inimesed piirkonda jõudsid, vastasel juhul oleks neist rohkem jälgi avastatud. Ka mutatsioonide tekkimiseks (kuigi ika siin on loogikaviga, kuna emaplaneeil olid jutu järgi tõesti must-valged loomad juba olemas), populatsiooni kasvuks Excelsusel, jääaja tekkimiseks ruumilaeva katastroofil jne. läks ilmselt palju aega vaja. Ja kogu selle aja jooksul ningodest "konkistadooride" esimesed retked Pealmaailma langesid ühte MÕNEKÜMNE AASTA pikkuse inimeste viibimisega planeedil! Vabandage, aga seda on võimatu tõsiselt võtta ning see lammutab kogu autori poolt nii hoolega ehitatud loogilise konstruktsiooni. Kui seletada ningode väljailmumist mingisuguse inimtegevusega kaasaskäiva vibratsiooni vms.-ga, mis nad uudishimulikuks muutus, siis oleks nad pidanud välja ilmuma varsti pärast selle faktori tekkimist -- see on aga mitukümmend aastat enne loo toimumist. Kui tüdruk oli esimese planeedil elanud inimesena võimeline produtseerima ningodele vastuvõetavaid mõttelaineid ning nad äkki "kuulsid" midagi sealt, kust nad varem midagi "kuulnud" polnud -- ülalt, siis võiks nende ilmumist seletada küll. Aga praegu ei sisalda tekst vähimatki vihjet sellisele võimalusele, karvase rinnaga ülegalaktiline tarkur libiseb küsimusest lihtsalt üle.

Hargla kiretu stiil on tiba kuiv minu jaoks, mulle meeldib rohkem selline tuklalik ja todelik lähenemine asjale, aga see on nüüd tõesti maitseküsimus. Kross näiteks on kah selline kuivavõitu vend, kuigi suurepärane kirjanik.

Kokkuvõttes, teos on läbi mõtlemata ning vajab süzhee osas olulist kohendamist.

Teksti loeti eesti keeles

Ei oska hästi hinnete "4" ja "5" vahel valida. Endale jäid samuti silma Kristjan Sanderi poolt käsitletud vead, kuid lugu ise oli ladusalt jutustatud. Võibolla teinekord muudan hinnet...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja väärib tõesti Stalkerit.

Kui sellel planeedil just mingisuguseid mutageene ei leidunud, siis ei peaks seal elavad olevused oma värvi muutma. Ka loodusliku valikuga ei saanud seal tegu olla, sest ei olnud ju teisi loomi, kes nende eksistentsi ohustaks.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla üks kõige õnnestumaid tekste üldse!

Juba esimesel leheküljel olin kindel, et lühiromaan on viie vääriline. Pikka aega pole midagi nii head lugenud - kõik see planeedi kirjeldus, tegelaskujude loomine, probleemide tõstatamine jne. See oli jutt, kus lugeja sai olla ja tunda end autori loodud keskkonnas. See oli lühiromaan, milles lugeja nägi tegelasi inimliku pilguga, reaalselt nagu me oleme harjunud. Eriti meeldis kunsti ja ilu temaatika tõstatamine ning kõige loodu ja loojate teema kätkemine. "Excelsuse konkistadoorid" on lühiromaan, mis on niisama hea ja ilus nagu Excelsuse planeet ise.

PS. Alguses jäi mulje nagu planeet Excelsus oleks omaette olend või olemus. Ka seda oleks võinud veidi lahti mõtestada.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi mainitud loogika vead häirisid mindki,tuleb öelda, et väga hea lugu.Isiklik arvamus on, et sci-fi Hargla on horrori Harglast sümpaatsem.
Teksti loeti eesti keeles

Jäi mulje, et viimistlemisega ei ole eriti vaeva nähtud - siit ka ehk seletus logisevale loogikale. Tegelikult tuleb Indrekul siiski poolmytoloogilised ja mitte nii k6va loogilist järgnevust n6udvad lood tuntavalt paremini välja, kuid see ei tähenda, et "Excelsus ..." halb oleks. Ei ole, on teine selline peris hea kohe.
Teksti loeti eesti keeles

Esimest korda lugesin seda lühiromaani paar aastat tagasi kogumikust "Nad tulevad täna öösel!" ja sellest ajast oli jäänud mälestus, et tegu ei ole eriti hea looga. Lõpus sai küll kõik selgeks, aga lugemise käigus tundus sündmustik millegipärast hirmus segane.

Nüüd sai ta "Eesti ulme antoloogiast" uuesti üle loetud. Ja peale seda lugemist valdas mind arusaamatus et kuidas sai see lugu mulle esimesel korral mitte meeldida. Võibolla aitas kaasa see, et seekord oli lugedes lõpp algusest peale ette teada ja selle asemel et üritada aru saada, mida see kõik tähendab, võisin keskenduda lihtsalt lugemise nautimisele. Pärast esimest lugemist oleksin võibolla isegi nelja panemisel kõhelnud, nüüd aga viie panemisel ei kõhkle.

Teksti loeti eesti keeles

Täitsa pandav jutt :) Meelitab algusest peale lugema; OK setting; OK karakterid; käib-kah idee; oma sisu kohta üsna paraja pikkusega. I.H. oskab ladusalt kirjutada, mis on üks .ee domeenis äraütlemata haruldlane oskus.
Miinuseid on muidugi kah, lõpp venib (mina küll ei viitsinud autori püüdlike konstruktsioonidega kaasa minna) ja mis kõik veel.
Absoluutskaalas tuleks hinne kuhugi kolme kanti, aga kohalikes oludes on see viit väärt saavutus :)
Teksti loeti eesti keeles

Esimesel lugemisel võttis see tekst mind lausa hingetuks. Midagi sellist poleks Eesti autorilt eales oodanud. Teisel lugemisel oli osa särast juba natuke kadunud, kuid muljet avaldas jutt endiselt. Kolmandal lugemisel ma väga enam oma esialgsest vaimustusest aru ei saanud, kuid suures plaanis ei tähenda see midagi. Vähe on tekste, mida ma viitsin üle ühe korra kätte võtta. "Excelsuse konkistadoorid" on läbinud kolm lugemist ja see tähendab midagi. Tegemist on väga hea looga, mis võlub eelkõige kummaliselt kauni maailmaga. Salamisi loodan, et Hargla viitsib sellele kunagi ka ühe korraliku järje kirjutada... Viis
Teksti loeti eesti keeles

Hargla korduvalt äraproovitud kvaliteet ei vaja erilist tõestamist ja selle jutu aastanumber näitab, et tal olid võtted selged juba 10+ aastat tagasi. Hea lugu, mõnes mõttes on kahju et tänapäevane Indrek Hargla on ulmekirjandusest natukene kaugenenud ja meinstriimile sellevõrra jälle lähenenud, ning taolisi jääplaneedil toimuvaid kosmoseseiklusi tema sulest oodata on üsna väike lootus.

Eelmisele kommentaatorile täienduseks, Hargla juba on sellele lool ejärje kirjutanud, nimelt "Capaneuse Harta" nimelise lühiromaani (mille ise kohe plaanin ka taaskord ette võtta).

Teksti loeti eesti keeles

"Excelsuse konkistadoorid" on igati meeldiv avastus :) Ilmselt jah ningode sattumine ühest maailmast teise on selle loo juures nõrgaks kohaks. Aga kogu loodud jäämaailm ja õhustik ja mõistatus on väga lahedad. Natuke rahulolematust lõpu osas ilmutan kah.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles